Maido Solovjov: piimandus ei ole ainult valu, kuskil on see võlu ikka ka

Valio Eesti 2016. aasta käive tegi mullusega võrreldes 8,8% suuruse hüppe, jõudes aasta lõpuks 93,3 miljoni tasemele.Möödunud aastal investeeriti 4,0 miljonit eurot. „Investeeringud tagavad võimaluse tootmismahtusid kasvatada ning suurendada veelgi toodete kvaliteeti. Samas läbi uute investeeringute oleme võimelised ka alandama materjalikulusid lõpptoodetele,“ ütles Valio Eesti ASi tegevdirektor Maido Solovjov ja lisas, et kui tavaliselt räägitakse piimaturust kui valust, siis on siin ikkagi oma võlu ka, miks seda asja üldse aetakse.

„Oleme pärast 2015. aastal toimunud langust, mil käive vähenes 7 protsenti, läinud uuele tõusule. Aastal 2017 ootame käivet kokku üle 100 miljoni euro. Ka meid räsivad majanduslangused ja Venemaa embargo, kuid neil on lühiajaline efekt. Pikaajalises perspektiivis on käibegraafik üles läinud,“ on ta kindel paremas tulevikus.

Kõige aluseks on tooraine

Solovjovi sõnul on olukord, mis piimaturul toimub, kohati hüsteeriline. „Piimatoodete hinnad on kõikunud kord üles, kord alla. Piima hind on Eestis keskmiselt 320-330 eurot tonn, kusjuures Eestis on toorpiima hind kõrgem, kui Lätis ja Leedus, viimastes on piima hind ikka 280 euro kandis tonn. Parimat hinda pakuvad Küpros ja Malta. Kui rääkida piimatoodete hinnast, siis kõige stabiilsem on juustu hind, nii oli näiteks Edami juustu hind Saksamaal 2017. aasta I kvartalis keskmiselt 4,19 eurot kilo. Meil Eestis aga 2,93 eurot kilo. Tõusnud on või hind ja seda märkimisväärselt,“ rääkis Solovjov turul toimuvast.

Hetkel toodab Eesti siiski veel pea 2 korda rohkem piima, kui tarbib. „Kokku toodame me Euroopas 12 % rohkem, kui me ise ära tarbime ehk see tuleb eksportida. Suurim ületootmine toimubki Batikumis ja Põhjamaades. Taanis toodetakse näiteks üle 2,5 korra rohkem, kui ise tarbitakse. Defitsiit on Lõuna-Euroopa riikides,“ selgitas ta. „Sellele vaatamata on Baltikumis ja Eestis toorpiima tootmine kenas kasvus. Kuigi lehmi on vähenenud pea 10000 võrra, siis on tänu efektiivsemale majandamisele kardetud langus olnud väike, jäädes 3% kanti. Sel aastal prognoositakse samu mahtusid.“

Suurimaks piimatootjaks oli 2016. aastal Baltikumis Leedu, kelle osa oli 46%, Läti toodab 28% ja Eesti 26% toorpiimast. Toorpiimaturul jätkub hindade volatiivsus, aga nüüdne toorpiima hinnatõus toob kindlasti kasu ka farmerile, on Solovjov veendunud. „Kui piimaliitri hind on aasta tagusega võrreldes praegu 10 senti parem, siis on sektoris pea 70 miljonit raha enam liikvel ja ma arvan, et siis saavad ka tootjad mõelda investeeringutele farmidesse. Pikas perspektiivis avaldab see kindlasti positiivset mõju.“

Toorpiima keskmine kokkuost on Eestis päevas 2000 tonni. „Valio Eesti osa on hinnanguliselt toorpiima kokkuostul 27%, E-Piimal 12%, Farmil 9%, Estoveril 8% ja Saaremaa Piimatööstusel ning TEREl 6%. Ülejäänud osa ehk 32% eksporditakse meie piimatoodangust Lätisse ja Leetu,“ ütles Solovjov. „Valio varub oma piima ainult Eestist. Piima saab alati see, kes maksab piima eest paremat hinda. Täna on Baltikumis kuskil 15 toorpiima kokkuostjat ja tööstuste vahel on ja jääb konkurents. Alles jäävad ka Läti ja Leedu tööstused, kes tahavad meie ühtlase kvaliteediga piimast osa saada.“ Solovjov lisas et see, et meie farmid on suured, ongi meie edu alus. „Trend on üks, suured piimafarmid kasvavad veelgi ja väiksed kaovad ära. Suured suudavad tagada kvaliteeti.“

Pea 50 aastat juustuvalmistamise traditsioone

Võru Juustutööstuse traditsioonid ulatuvad 1968. aastasse ning sellega on juustutööstus üks Eesti kogenumaid juustutootjaid. Tehase populaarsemateks toodeteks on Valio Atleet juust, Valio Forte kõva laabijuust ja Gouda juustude sari.

Valio Eesti ekspordijuht Heiki Pensa on Võru tehases töötanud aastast 1983 ja vastutab ka piima kokkuostu eest. „Meil on 8 piimaautot, millega varume kahele tehasele kokku 550 tonni piima päevas, piimaautod läbivad selleks kokku 3600 kilomeetrit. Varumisprotsess on läbimõeldud ja kiire. Suurimad toorpiimamüüjad on meile näiteks Halinga, Tartu Agro, Väätsa, Estonia, Härjanurme, Saduküla ja Hummuli,“ selgitas Pensa piimavarumise poolt. „250 tonni sellest kogusest tuleb Võru tehasesse igapäevaselt. Teeme sellest siin ainult juustu - meil valmib siin 25 tonni juustu päevas, 750 tonni kuus ja aastas 8 miljonit kilo juustu. Julgelt üle poole müüme eksporti.“

Hea juusturetsept üksi ei loe, nüansi asjale annab juustumeister

Viimasel ajal on juustutegu meedias järjest enam kajastust leidnud. Seadmed tulevad ju kõigile tootjatele enamasti samadelt tootjatelt, samadel messidel käiakse neid ka ju vaatamas ja valimas, aga iga tööstuse toodetele annab eripära toorainele lisaks ka personal.

Ka on suur roll tootearendusel ja uute toodete turule toomisel. Üldse on Pensa sõnul uue juustu arendus väga pikk protsess. „Oleme oma Forte juustule tegemas uue maitsega sarnast juustu. See on pikk protsess - teed, laagerdad ja maitsed, ja siis teed uuesti. Uue juustu maitseomadused on teised, veidi muutunud, aga kindlasti saab tegu olema hea asjaga.“

Tänavu investeeriti Võrus ka uude sulajuustu tootmisliini – sulajuustu katlasse ja pakkeliini. Investeering oli kokku 700000 eurot ja nii tuldi turule täiesti uue tooteseeriaga, pakkudes tarbijale nelja erineva maitsekombinatsiooniga Viola sulatatud juustude seeriat.

Piirkonna suurim tööandja

Valio Eesti Võru Juustutööstus annab tööd umbes 160-le inimesele, olles sellega Võru linna üks suurimaid tööandjaid. „Me ei vea kuskilt kaugemast piirkonnast tööjõudu, kõik on kohalik kaader. Et tööjõu teadmised oleksid laiapõhjalisemad, oleme teinud Olustvere põllumajanduskooliga koostööd ja koolitanud seal oma rahvast, sest oleme aru saanud, et piimandust tuleb õppida nii juhtkonnal, turundus-, müügi- kui lihttöölisel, kes pole piimandusega eelnevalt seotud olnud,“ rääkis personalist Solovjov.

Lisaks personali teadmistesse investeerimisele vajab ka tehnikapark parendamist. Sestap on investeeringuplaanid selleks aastaks 5,5 miljoni euro ulatuses.  „Plaanis on suurendada kodujuustu tootmist kaks korda, laiendada Laeva tehase tootmisruume ja siia alla kuulub siis juba valmisaanud uus Viola sulajuustu liin,“ rääkis Solovjov plaanidest.

Eksport kasvab Poola ja Kreeka suunal

Maido Solovjov ütles, et terve Euroopa on majanduslikus mõttes meie kodumaa. „Me saame sinna ilma piiranguteta müüa, ei pea taotlema ekspordiks ju mingeid eraldi lubasid. Küll aga tuleb tunda sihtriigi maitse-eelistusi, kombeid ja traditsioone. Meie peamised eksportturud on Läti, Leedu ja Itaalia. Hästi läheb meil ka Kreekas ja Poolas. Euroopast väljapoole ekspordime USAsse, kus meie emaettevõtte tütarfirmal, ehk meie õel, on olemas tugev bränd Finlandia. Me müüme USA turul hetkel 400 000 tonni aastas.“