Mulle kirjutas lugeja, kes uuris, kas Leedu piimasektor võiks olla hea investeering.
- Investor Toomas: kas panna raha Leedu piima? Foto: Äripäev AS
Siim kirjutas, et on pikalt jälginud Leedu piimaproduktide tootjat Vilkyškių pieninėt (VLP1L), mis on üks Leedu börsi „piimafirmadest“. „Viimased 12 kuud on stabiilselt kasvatatud nii käivet kui ka kasumit aktsia kohta. Kuigi hind on samuti kerkinud, siis viimase kaheteistkümne kuu andmete järgi on P/E endiselt 5 ringis. Kas investor Toomas on Balti turul selle sektori firmasid jälginud ja kas tal on mingi seisukoht kujunenud? Mida arvab Toomas konkreetselt Vilkyski pieninest? Kas tasub osta või on mingid punased lipukesed kusagil üleval?“ uuris Siim.
Selliste küsimuste üle on mul alati hea meel, sest nii jõuavadki minuni väärt aktsiavihjeid. Siiani pole mul olnud põhjust Leedu piimasektorit eraldi luubi alla võtta. Üks asi on ettevõtte majandusnäitajad, teine asi makrokeskkond. Esimest oskab iga kogenud investor ise hinnata, teise puhul tasub teinekord kasutada targemate abi.
KES ON KES?
Investor Toomas
Toomas on Äripäeva poolt välja mõeldud tegelane. Tema käsutuses on reaalne raha, mida hakati 2002. aasta algusest investeerima aktsiaturgudele. Investor Toomase investeerimisotsused langetab Äripäeva börsitoimetus.
Piim tuleb kriisist välja
Kõigepealt selgus, et Vilkyškių pieninė aktsiat ei kata ükski kohalik analüütik, kuid Nasdaq on oma lehel tänuväärselt välja toonud ettevõtte viimase viie aasta majandusnäitajad.
Mis mulle seal kohe silma hakkab, on käibe vähenemine: kui 2014. aastal tegi ettevõte 110 miljoni euro ringis käivet, siis mullu kukkus see 90,5 miljoni peale. Puhaskasum kasvatati 4,46 miljoni euro peale. Tõsi, tunamullusega võrreldes on tulemusi tublisti parandatud.
Kui visata pilk Vilkyškių pieninė konkurentidele, näiteks sellesama Leedu börsi piimatööstustele Pieno žvaigždėsele (kellel sel aastal kehvemaid tulemusi oodata) ja Rokiškio sūrisele (mis on väga huvitav ettevõte – alles äsja teatas maailma suurimaid piimatootjaid, Uus-Meremaa firma Fonterra, et soovib selles osalust saada), siis on seal samal ajal samasugust jõnksu näha. Milles asi?
Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja infotalituse juhataja Vevo Olevsoo rääkis, et need olid ajad, mil Balti piimatööstust tabas kriis: kui veel 2014 oli normaalne aasta, siis 2015. aastal hakkas suur kukkumine.
Majandusnäitajate järgi teeb ettevõte sel aastal tugevamat tulemust: poolaasta aruandest selgub, et käive jäi kontsernil ligi 57 miljoni ja puhaskasum 3,8 miljoni euro juurde. Vastu on panna 47 miljoni euro ulatuses võlga. Ettevõtte enamusosalus (50,8%) kuulub kontserni pikaaegsele juhile Gintaras Bertašiusle.
Vajab rohkem kodutööd
Kontserni P/E suhe on tõesti üsna madal. Aktsia kaupleb 3,65 euro tasemel ja on viimase 12 kuuga teinud võimsa 95protsendise tõusu. Sellised hüpped teevad mind kui konservatiivset investorit pigem ettevaatlikuks.
Vevo Olevsoo ütles, et Vilkyškių pieninė on usinasti müünud, Eestisse eelkõige juustu ja kohukesi. Kuid huvitavam trend tuleb hoopis Aasiast: nimelt on hiinlased, kes varem piimatooted ära põlgasid, neid nüüd tarbima hakanud. Hiina turg – see on aga peaaegu et põhjatu. See on suurem trend, mille jätkamist oma ala eksperdid järgnevateks aastateks ennustavad.
Baltimaade patrioodina on mul hea meel, kui siinsed ettevõtted hoo sisse saavad. Kolmest nimetatud ettevõttest on aga Vilkyškių pieninė (veel) kõige väiksem, selle aktsia aga kõige tugevama tõusuga. Mina plaanin võtta sektori lähema jälgimise alla, kuid praeguse kodutöö põhjal ma ühest soovitust välja hõigata ei tihka. Mul ei ole veel ühest vastust küsimusele, mida teeb Vilkyškių pieninėt sellist, mida konkurendid ei suuda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
27 aasta jooksul on TOBROCO-GIANT arenenud ülemaailmseks kompaktlaadurite liidriks, pakkudes üht kõige ulatuslikumat tooteportfelli selles valdkonnas. Ettevõtte missiooniks on pakkuda intelligentseid lahendusi, mis lihtsustavad igapäevast tegevust erinevates tööstusharudes, olgu selleks siis ehitus, põllumajandus, haljastus või omavalitsused.