Praktikud: drooniseirest on kasu

Voore Farm OÜ kasutas 2017. aastal drooniseiret mõõtmaks rapsi biomassi ja lämmastiku sisaldust. Voore Farmi saak kasvas algselt prognoositule 0,6 tonni võrra. Voore Farmi taimekasvatusjuht Margus Lepp on teema suhtes väga optimistlik. "Ma näen antud tehnoloogia puhul kasu, vaatamata sellele, et meie firmas kasutusel olevatel külvikutel on olemas ka N-sensorid. Droon annab suurema tervikpildi ja kindlasti kasutatakse teenust tulevikus suuremas mahus," lausus Lepp. “Soovitan seda siiralt proovida kõigil, kel vähegi võimalust.”

Sadala Agro OÜ kasutas 2017. aastal drooniseiret mõõtmaks odra kuivaine ja lämmastiku sisaldust kasvustaadiumis Z32. Tänu mõõtmisele hinnati taime reaalset lämmastikuvajadust vegetatsiooniperioodil ja koostati varieeruva annustega lämmastiku doseerimise kaart ruutmeetri täpsusega. “Tänu õigele väetiste doseerimisele on võimalik parandada saagikust.  2017.a seire tulemusel kasvas saagikus algselt prognoositule 1,5 tonni võrra,” rääkis Ain Malbe ja möönis ka, et kindlasti tellitakse teenust ka järgnevatel aastatel.

Õigel ajal, õiges kohas ja koguses. AIRINOVi juht Romain Faroux selgitas, kuidas kogu protsess välja näeb. „Analüüsime pildimaterjali agronoomilisest vaatenurgast, mida ei saa võrrelda tavapäraste NDVI kaartidega. Analüüsi tulemused võimaldavad anda usaldusväärseid soovitusi lämmastiku doseerimise optimeerimiseks. Kõik saabki alguse õigel ajal õiges kohas õigetest kogustest. Hiljemalt kaks päeva pärast lendu saab farmer AIRINOVilt kaks varieeruvat kaarti lämmastiku annustamise soovitustega. Üks kaart on detailne ja mõeldud automaatsete täppispõllumajandussüsteemide kasutajale. Sellisel juhul saadetakse farmerile e-maili teel fail, mis sobitub nende seadmetega. Teine kaart on esimese lihtsustatud versioon farmeritele, kes doseerivad lämmastikku käsitsi või kasutavad vanemat tehnoloogiat,” selgitas Faroux.

Näha on märgatav saagitõus. Prantsusmaa põllumajandusühing OCEALIA Group, mis ühendab 7200 tootjat on alates 2015. aastast optimaalseima taimekasvatuse eesmärgil kasutanud AIRINOVi põllumajanduslikku ekspertiisi. OCEALIA valdkonnajuht Romain Coussy sõnul on AIRINOVi drooniseire teenust kasutanud farmerite saak kasvanud keskmiselt 10%, võrreldes traditsiooniliste meetoditega analüüsitud põldude saagiga. Need tulemused on reaalne näide, kuidas drooniseire andmed ja algorütmilised ekspertanalüüsid saavad oluliselt mõjutada taimekasvatusettevõtete tulemusi.

Teravilja puhul mõõdab AIRINOV kuivainet ja lämmastiku imendumist, hindamaks taime tegelikku kasvupotentsiaali, kuna ainult üks vaatenurk (nt ainult biomassi mõõtmine või NDVI hindamine) ei ole usaldusväärsete väetamisplaanide soovitamiseks piisavalt täpne. AIRINOVi enda algorütmid on välja kujunenud kogunenud praktika põhjal kogu Euroopas.

Rapsi puhul toimuvad lennud talve lõpus, mille alusel arvutatakse välja biomassi kadu. Need andmed annavad väärt infot taime suuruse ja tugevuse kohta, samuti selle kohta, kui palju lämmastikku jäi viimasel annustamisel imendumata. Eesmärk on teha kindlaks täpne vajalik väetise kogus, mis laotatakse kevadel põllule enamasti kahe või kolme korraga.

Igas riigis antakse väetamise soovitused vastavalt kohalikule standardile. Drooniseire analüüsiandmete kalibreerimisel on abiks olnud Eesti Taimekasvatuse Instituut.