• 15.01.18, 11:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Bayer rajas teadusuuringuteks kasvuhoonekompleksi

Bayer püüab kindlustada oma liidripositsiooni üleilmsel kahjuritõrjeturul. Sel eesmärgil investeeris ettevõte ligikaudu 45 miljonit eurot Monheimi teaduskeskuse juurde umbes 11 000 m2 suuruse kasvuhoone ehitamisse koos kõrvalasuva labori ja kontorihoonega. Kompleks loodi insektitsiide käsitlevate teadusuuringute elluviimiseks.
Bayer rajas teadusuuringuteks kasvuhoone­kompleksi
  • Bayer rajas teadusuuringuteks kasvuhoone­kompleksi Foto: Bayer AG
„Uus hoone aitab meil võidelda meie ajastu ühe olulisima probleemiga ? maailma toiduvarude tagamine,“ sõnas tarneosakonna juht ja Bayer Crop Science’i divisjoni täitevkomitee liige Dirk Backhaus 8. jaanuaril uue hoonekompleksi avamisüritusel, kus osales 50 külalist ja umbes 150 töötajat. „Oleksime võinud selle triiphoone ehitada mistahes maailma punkti. Saksamaal on asukohana aga olulisi eeliseid: mitmekesisus, säästev põllumajandus, kõrge haridustase ja kindel teadmistebaas. Samuti paikneb see atraktiivses ja dünaamilises Euroopa piirkonnas,“ märkis Backhaus.
Kõnealusel kujul väljendab see investeering ka Bayeri sügavat usku Euroopa, Saksamaa ja eelkõige Monheimi Põhja-Rein-Vestfaalis asuva teaduskeskuse innovatsioonisuutlikusse.
Uue kasvuhoone ehitus on Bayeri suurim eraldiseisev projekt Monheimis. See käivitati osana investeerimisprogrammist, mille raames on viimase kuue aasta jooksul tehtud ligikaudu 170 miljoni euro ulatuses investeeringuid. Lisaks uutele investeeringutele kuuluvad Crop Science’i divisjoni kasvustrateegia põhieesmärkide hulka ka muu hulgas olemasoleva teadustaristu ajakohastamine ja sihipärane laiendamine.
Kogu maailma põllumajandustootjad puutuvad üha enam kokku uute kahjurirünnete ja suureneva resistentsusega praegu saadaolevate insektitsiidide suhtes. Lisaks on rangemate eeskirjade kohaldamine toonud kaasa uutele insektitsiidlahendustele rakenduvad suuremad turuletuleku tõkked. Tipptasemel teadusuuringud koos silmapaistva tehnoloogilise suutlikkusega on võtmetegur taimekaitsealaste uuenduste, eelkõige insektitsiidide edukal väljatöötamisel. „Vastvalminud kasvuhoone parandab meie suutlikkust töötada välja uusi selektiivseid insektitsiide,“ märkis Bayeri insektitsiididealaste teadusuuringute osakonna juht Markus Dollinger. „Oleme veendunud, et siin väljatöötatud toimeainel põhinevad uuenduslikud tooted vastavad meie klientide kiireloomulistele vajadustele, olles samal ajal kooskõlas säästva põllumajanduse põhimõtetega.“
Lisaks triiphoonele on insektitsiide käsitlevateks teadusuuringuteks ette nähtud ka sellega külgnev hoone sinna loodud 1200 m2 suuruse labori- ja 870 m2 suuruse kontoripinnaga.
Kasvuhoones hakatakse pakkuma tööd 60 inimesele. Rajatises on loodud optimaalsed tingimused üle 30 taimeliigi ja mõnel juhul üle 40 eksootilise taimekahjuri ning kasuliku organismi kasvatamiseks ja katsetamiseks. Kõrgeima bioohutuse ja hügieeninormidega tagatakse töö teostatavus nii nimetatud organismide suhtes kui ka transgeensete taimede ja uut liiki taimede korral.
Kasvuhoone koosneb 133 sektsioonist, kus on võimalik imiteerida mitmesuguseid kliimatingimusi, nt õhutemperatuur, niiskus, päeva kestus, temperatuurikõverad ja õhufiltreerimise näitajad. See võimaldab katsete läbiviimist looduses esinevate tingimustega sarnastes realistlikes tingimustes. Samuti on võimalik teostada paralleelseid uuringuid kodumaiste ja eksootiliste kultuurtaimede suhtes, kasutades praegu väljatöötamisel olevaid toimeaineid ja alternatiivseid tehnoloogiaid, nt bioloogiline taimekaitse, sordiaretus ning kasulikkust ja kokkusobivust kombineerivaid strateegiaid.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.12.24, 16:53
Baltic Vianco juht: kui sinikeel siia ei jõua, on oodata Eesti veiseliha nõudluse tõusu
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele