Suur fotogalerii: Scandagra talvekonverentsil aeti Eesti asja

Scandagra tegevdirektor Jurgita Radzevičė tänas kokkutulnud põllumehi hästi sujuva koostöö eest ja rääkis eelmisel hooajal tehtust ja uue hooaja plaanidest.

Endine Eesti Rahva Muuseumi juht, praegune Tartu Kutsehariduskeskuse juht Tõnis Lukas arutles eestluse teemadel laiemalt. Lukas proovis maaeluteemasid siduda ERMis kogetuga. „Kindel on see, et läbi ERMi saab rääkida maaelust, meie igipõlistest traditsioonidest ja maaelu ajaloost. 1909 asutati ERM. See oli üks osa rahvuslikust ärkamisajast. Tugev maamajandus pani tegelikult kultuurile aluse. Maaelu on traditsioonilisim ja heas mõttes alalhoidlik elusfäär, aga maaeluga seotud traditsioonid nõuavad teadmist ja oskust nendega hakkamasaamiseks. Kui kõik muutub me ümber, siis võib tekkida mõte, mis vahet on kas see riik on, või ei ole. Aga niikaua, kui on põllumehi, kes tahavad maal elada, töötada ja väärtusi edasi kanda, niikaua saame olla kindlad oma riigi olemasolus ja hakkamasaamises,“ oli Lukas veendunud.

MTÜ Eesti Seemneliit juhataja Karen Rätsep selgitas konverentsil Seemneliidu ülesandeid ja eesmärke. Ettekande üks osa oli omatoodetud seemne kasvatamine, kasutamine ja selle tegevuse aruandluse vajalikkuse mõistmine.

Scandagra tootejuhid tõid põllumeesteni praktilise info: Marge Pähkel tegi kokkuvõtte viljaturul toimuvast; Mikk Tagel selgitas kuidas targalt väetada ja mis on uut nende firma seemne-, väetise- ja taimekaitsetoodete sortimendis ja Tiiu Annuk võttis kokku eelmise aasta taimekasvatushooaja.

Maamajanduskonsulent Epp Säga rääkis lahti muudatused, mis on tulemas PRIA toetustes

Konverentsilt ei puudunud ka välisesinejad. Nii jagasid Claus Poulsen Taanist ja Björn Wallin oma firmade näitel head nõu, mida meie põllumehed saaks, või võiks, teha. Mõlemal juhul jäi kõlama mõte, et lisaks tavatootmisele, peab olema paar alternatiivset tegevust, mis peaks olema võimalikult väikese riskifaktoriga.

Ja konverentsipäeva lõpetas Linnar Priimägi ja teemaks ikka EESTI ASI.