Aadu Polli: puidurafineerimistehas kui argumenteeritud debati proovikivi

Aadu Polli rõhutas, et tehase rajamise otsust ei ole tehtud. Riigi eriplaneeringu protsess pole stardipakult edasi liikunud, sest riik alles komplekteerib oma meeskonda. Pärast seda alustab rahandusministeerium planeeringu sisuliste tööetappidega. Iga eriplaneeringu etapp päädib 60 päeva pikkuse avaliku väljapanekuga, kus tutvustatakse uurimistöö tulemusi, korraldatakse seminare ja antakse kogu eelinfo selleks, et huvirühmad võimalikult konstruktiivset tagasisidet saaks pakkuda. Nende seas on ka asukohaga seotud omavalitsused, kohalikud elanikud ja ettevõtjad.

Polli lisas, et kõik Est-For Investi investorid eelistavad puhast keskkonda majanduse arengule. “Vastavaldatud avaliku arvamuse uuringust sain kinnitust oma maailmavaatele: kui valida üks või teine, siis eelistavad eestlased puhast elukeskkonda majanduse arengule. Nii ka mina, mu kolleeg Margus Kohava, investorid ja teised, kes meie projektiga igapäevaselt aktiivselt tegelevad. Ja ega ka soomlased, rootslased, sakslased või Ida-Virumaa elanikud meist erine – ootused elukeskkonnale on täpselt sama kõrged kui meil. Mõistan, et viimasel ajal Soome uusima biotoodete tehase käivitamisfaas ja sellega kaasnenud lõhnahäiringud on hirmutanud paljusid. Mõistan ja pean tähtsaks Emajõe tervist ning olen nõus, et seal peab ka edaspidi ujuda saama, mitte ainult tartlased, vaid ka kõik teised elusorganismid. Hirmude loetelu võiks jätkata, kuid kinnitan, et Est-For Invest ei raja tehast, mis saastab keskkonda,” rääkis ta.

Ainus võimalus hirmude maandamiseks on viia läbi põhjalikud uuringud selgitamaks välja, kas olemasoleva tehnoloogiaga saab riske maandada. “Iga päev tegeleme sellega, et usust kasvaks välja plaan, lahendused ja vastused põletavatele küsimustele ning lõpuks ka midagi käegakatsutavat – garantiid. Garantiid saavad põhineda vaid tehnoloogide ja teadlaste koostöös välja töötatud lahendustel – argumentidel ja faktidel. Ikka ja jälle kohtume inimestega, kes varasematele kogemustele tuginedes pelgavad, et ilmtingimata realiseeruvad halvad stsenaariumid. Kohtame ka inimesi, kes võtavad seisukoha mõjutatuna oponentide hirmutamistaktikast, mis põhineb pooltõdedel või suisa valeväidetel. Kuid ainult teaduspõhiselt saame lahendada meie ja maailma ees seisvaid probleeme. Eesti teadlased võiksid olla selle edasiliikumise eesotsas. Est-For on valmis omalt poolt panustama,” ütles ta.

Polli sõnul tuleks tehase idee taustal esmalt arvestada, et keskkonnasõbraliku Eesti kujundamisel tuleb hinnata realistlikult ning ilustamata Eesti praegust olukorda ning leida kõige sobilikumad lahendused meie keskkonda. “Kas teadsite, et Eesti on täna süsihappegaaside emissioonide osas elaniku kohta Luksemburgi ees Euroopa kõige saastavamaks riigiks? Luksemburgil on selleks mõjuvad põhjused – väike territoorium, väga palju autosid sõidab iga päev riiki sisse ja välja ning puuduvad head võimalused taastuvenergia lahendusteks tuule, päikese, vee või biomassi osas. Samas, Eestil on võimalused senisest rohkema biomassi kasutusele võtmiseks suurepärased,” rääkis ta.

Seejärel viitas Polli, et lisaks fossiilset päritolu energia tarbimisele, on eestlased ka taastumatutest ressurssidest tehtud toodete tarbijad. “Olgu selleks kilekotid, plastmass või polüester. Aga saab ka teisiti – näiteks Prantsusmaa keelustab alates 2020. aastast täielikult ühekordsete plastnõude kasutamise. Minu küsimus kõigile meile on, kuidas saaks Tartu kogukondadel, teadlastel ja ettevõtjatel olla ühine eesmärk, kuidas päriselt tegudes viia edasi Euroopat või maailma kõige keskkonnasõbralikumate lahenduste suunas,” küsib Polli.

Ta väljendas veendumust, et biotoodete abil saab Eesti suurendada rohelise elektrienergia tootmist Eestis vähemalt 48 protsenti võrreldes 2016. aastaga asendades fossiilset päritolu elektrienergia taastuvaga. Kokku vähendaks tehas Eesti kasvuhoonegaaside teket 1,6% võrreldes 2015. aastaga. See on samaväärne sellega, kui Eesti teedel sõidaks 83 000 sõiduautot vähem. Lisaks toodaks tehas biotooteid, millest saab valmistada näiteks teise põlvkonna biokütuseid või viskoosmaterjale, asendamaks fossiilsetest allikatest pärinevaid kütteallikaid ja tekstiilmaterjale.