BASF – vähem on rohkem

Clearfield tehnoloogia on kombinatsioon väga hea efektiivsusega herbitsiidist Clamox® ning kvaliteetsetest Clearfield® rapsiseemne sortidest. See tehnoloogia annab põllumehele paindlikust, olenemata sellest, kas maad haritakse künnipõhiselt või tehakse otsekülvi.

BASF Agro OÜ agronoomi Alo Põldmaa sõnul on siin palju eeliseid – paindlik kasutusaeg kevadel ja sügisel, laialehelised ja kõrrelised umbrohud saavad tõrjutud ühe pritsimisega, nii hoitakse kokku aega ja kulusid. Ja mis kõige olulisem – see tehnoloogia toimib sõltumata mullaniiskusest ja põllu harimisviisist. „See lahendus on ju nii kallis! Tegelikult see nii ei ole. Siin on võimalus hoida kokku aega ja ajada taga efektiivsust, sest on vähem pritsimiskordi. Meie arvutuste järgi on pritsiprogrammi lahenduse maksumus 176 eurot hektarile. Tavatehnoloogiate puhul on see sama. Suvirapsil on see kalkulatsioon samuti väiksem, 112 eurot hektar, tava pritsimissüsteemil on see üle 130 euro,“ tõi Põldmaa näiteid.

Sama meelt oli ka BASF SIA katsekeskuse juhataja Jared Bonner, kes tõi talveseminaril kuulajateni praktilisi soovitusi Suurbritannia näidetele tuginedes. Tema kindel veendumus on, et see tehnoloogia on põllumehe tööd kergemaks muutnud ja positiivne tagasiside põllumajandustootjatelt kinnitab seda.

Hetkel resideerub Jared Bonner Lätis ja on asunud BASF SIA katsekeskuse juhina sealset katsekeskust arendama. Nii tekib BASFil Baltikumi katsekeskus, mis võimaldab teha meie piirkonna põllumeestele kindlasti huvipakkuvaid katseid. „Katsekeskuse eesmärgiks on see, et meie teha jäävad siin piirkonnas uute fungitsiidie katsed. See võimaldab sobivusel tuua uusi tooteid kiiremini turule ja me ei pea teiste Euroopa maade järel ootama,“ rõhutas piirkondlikku katsekeskuse rajamise olulisust Bonner.

Clearfield tehnoloogia turule tulekul tekkis Bonneri sõnul Suurbritannia põllumeestel kolm küsimust: kui suur on saagivahe Clearfield (CL) versus tavasort; kas see tehnoloogia on kallim tavameetodist; kuidas saab tõrjuda CL-sordi varist?

„Meie turul on CL-sordid olnud juba 2008. aastast ja CL-sordi seemnemüük on kahekordistunud iga aastaga, nüüd on CL-sortide osakaal juba 11%. Pindade osas, kus kasvatatakse CL-sorte, on jõutud juba 60 000 hektarini,“ rääkis taustast Bonner. „Uue põlvkonna CL-sordid konkureerivad tavasortidega. Arvestada saab Monsanto, Pioneeri, DSV ja Rapooli aretajate sortidega. Aga on ka uusi turule tulijaid CL-sortide osas, näiteks KWS, Limagrain ja RAGT Seeds. See annab kasvatajale ka suurema valikuvõimaluse sortide valikul.“

Millised on siis vastused eelnevale kolmele küsimusele?

Õnneks on sordiaretus iga aastaga paremaks läinud. „Mõned vanemad CL-sordid olid tõesti madalama saagikusega kui tavasordid. Nüüd on aga aretatud sordid, mis on võrreldavad populaarsete, mitte CL hübriidsortidega,“ ütles Bonner ja tõi näiteks, et Dekalbi sordi DK Imperial CL saak oli sama, mis DK Extrovertil.Hindade kohta ütles Bonner, et CL sortide hind on Suurbritannias võrdne teiste populaarsete hübriidsortide hinnaga. Aga samas on võimalik CL sorte kasvatades säästa, sest herbitsiid Clamox’i sisaldus võimaldab ära jätta tärkamiseelse pritsimise.CL rapsi varise tõrjumiseks pakkus Bonner välja mitu võimalust. „Näiteks kui teravili järgneb rapsile, siis soovitan kasutada sügisel pikatoimelist herbitsiidi. Siiski on vaja mõnel puhul teha kevadel MCPA,“ soovitas ta.