Miks eelistada mahetoitu?

Mahetoit toodetakse loodusega kooskõlas ning taastuvate looduslike vahendite baasil, välistades kunstväetised ja pestitsiidid ning geneetiliselt muundatud organismid ja nende saadused. Uuringud, sh Eesti seire tulemused näitavad, et nii mullas kui ka pinna- ja põhjavees leitakse ülemääraselt toitaineid ning taimekaitsevahendite jääke, mis pärsivad elustikku. Mahe kasvatussüsteem on mitmekesise kultuuride valikuga ja sisaldab looduslikke lämmastikuvabrikuid – liblikõielisi, nt ristikut, mis lisaks lämmastikule toovad mulla sügavamatest kihtidest üles teisigi toitaineid ning jätavad mulda hulgaliselt orgaanilist ainet, soodustades mulla bioloogilist aktiivsust. Bioloogiliselt aktiivses elurikkas mullas lagundatakse orgaaniline aine kiiresti taimedele kättesaadavaks toiteelementideks ning võimalikud taimekahjustajad hukatakse. Kasvatussüsteemis saab rohkem toitaineid vajavatele kultuuridele lisaks anda loomadelt saadavat sõnnikut, orgaanilistest jäätmetest komposte ning looduslikke orgaanilisi väetisi (nt adru).

Elurikkuse säilitamine ja suurendamine nii tootmisaladel kui ka nende ümbruses on mahetootmine võtmeküsimus. Mulla elurikkus on kestliku tootmise alus. Tootmiseks on oluline hästi liigendatud mosaiikne maastik, kus põldudel kasvavad erinevad viljad ning põlluäärtel palju taimeliike, mis loovad elupaiga tolmeldajatele ja taimekahjustajate looduslikele vaenlastele, kes aitavad põldudel nö korda hoida, reguleerides kahjustajate esinemist. Selline maastik on mõnus paik ka looduse nautimiseks ja tundmaõppimiseks.

Uurimustulemused näitavad, et mahedad köögi- ja puuviljad sisaldavad rohkem lõhna ja värvust andvaid polüfenoole (sh flavonoide) ning C-vitamiini. Newcastle ülikooli uuring kinnitab, et mahetoidus on kuni 60% rohkem olulisi antioksüdante kui tavatoidus. Antioksüdandid kaitsevad ja toetavad inimese tervist. Ka kuiv- ja mineraalainete sisaldus (nt raud, magneesium, fosfor) on mahesaadustes olnud suurem.

Mahetootmises ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid ehk pestitsiide – seega nende jääke ei tohiks mahetoodetes olla. Tavatoodetest võime saada väikestes lubatud kogustes jääke üsna regulaarselt. 2016. aastal võeti Eestis müüdavast toidust (kodumaine ja import) kokku 337 proovi. 202 ehk 60% proovidest ei sisaldanud mitte ühtegi jääki. 135 proovi ehk 40% sisaldasid vähemalt ühe taimekaitsevahendi jääki, kokku leiti kõikidest proovidest 94 taimekaitsevahendi jääki. Võrreldes varasemaga on vähenenud toimeaine lubatud piirnormi ületused, 2016. a tuvastati see ainult ühel juhul – Brasiilia õunas. Ent üha rohkem leitakse ühest tootest korraga mitme eri toimeaine jääke. Kuigi jäägid jäävad lubatud piiridesse, tuleb meeles pidada, et piirnormid on määratud iga toimeaine kohta eraldi, nende sisaldust ei summeerita. Nii võimegi süüa näiteks Hispaania virsikut, kust 2016. a leiti 16 eri jääki või 14 jäägiga Türgi tomatit. Kõik ühest proovist leitud jäägid olid üksikuna vaadates lubatud piirides ja seega vastas toit toiduohutuse nõuetele. Kahjuks võivad ka väikesed jäägid koostoimes oluliselt tervist mõjutada. Ohustatud on eelkõige lapsed, haiged ja vanemad inimesed, kes on haigustele vastuvõtlikumad. Inimeste intensiivset kokkupuudet pestitsiididega seostatakse hormonaalhäirete, rasvumise, väärarengute ja vähkhaiguste tekkega ning vähenenud viljakusega. Vähemalt saja pestitsiidi kohta on teada, et nad kahjustavad täiskasvanu närvisüsteemi.

Mahepiim, -liha ja -muna tulevad õnnelikelt loomadelt, kes saavad vabalt liikudes nautida päikest, värsket õhku ja mahesööta ning ei pea lauta suletuna toimima muna-, liha- või piimatootmise automaatidena. Loomad on ka tervemad ja nende toodang inimesele tervislikum. Profülaktiliselt ei kasutata ravimeid (nt antibiootikume), mis on sage tavaloomapidamises ja mille jäägid satuvad ka loomsetesse saadustesse. Mahepiimas on leitud rohkem konjugeeritud linoolhapet (CLA), oomega-3 rasvhappeid ja E-vitamiini. Samuti on mahepiimas inimese tervisele kasulikum madalam oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete suhe. Mahelihas on rohkem lihasesisest rasva ja oomega-3 rasvhappeid ning vähem küllastunud rasvhappeid.

Toidu töötlemisel püütakse säilitada toote naturaalsus kasutades üksnes piiratud hulka peamiselt loodusliku päritoluga aineid. Mahetoodetes ei kasutata sünteetilisi maitse- ja lõhnatugevdajaid, emulgaatoreid, suhkruasendajaid, värvaineid ega kauast säilimist soodustavaid ühendeid.

Seega mahetoiduga hoiame nii oma tervist kui ka keskkonda paremini toimivamana.

Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.