Puidutööstus kasvab ning ettevõtjad vaatavad tulevikku optimistlikult

Lisaks makromajanduslikele näitajatele on meie kasutuses ka info, mis saadud Swedbanki tööstusettevõtete küsitluse tulemusel. Statistika vaatab mineviku suunas. Need 305 tööstusettevõtet, kes küsitluses osalesid, vaatasid aga tulevikku. See on Eesti tööstusmaastikku silmas pidades üks kõige adekvaatsem ettevaatav analüüs, millele annavad sisu ettevõtjad oma hinnangutega. Kuigi öeldakse, et ennustamine on tänamatu töö, siis arvan, et peale töösturite endi ei suuda keegi paremini prognoosida, mis sektorit ees ootab.  Puidutööstuse valdkonnas oli Swedbanki küsitlusele vastanuid 58 – need ettevõtted esindavad üheskoos 750 miljoni eurost müügikäivet ning annavad sellega järelduste tegemiseks piisava baasi.

Tootmismahud Eesti puidutööstuses kasvavad

Puidutööstuse toodangu mahuindeksi väärtus näitab, et Baltimaade toodangumahu kasvud on Euroopa suurimad. Näeme, et Baltikum on mahtude kasvatamises olnud isegi Põhjamaadest edukam. Kokkuvõttes on enim kerkinud Leedu tootmismahtude indeks, kuid kui vaadata mahuindeksi muutust, siis möödunud aastal oli puidutööstuse mahtude kasvutempo kõige kõrgem just Eestis. Stabiilne kasv alatest 2010. aastast viitab sektori tugevusele ja elujõule – see on suurepärane uudis meie majandusele.

Sektori palgad on tugevad ning eksport kasvab

Puidusektori edu peegeldub ka töötajate palkades ning loob seega üha enam laiemat heaolu. Võrreldes 2010. aastaga on puidutööstuse palgad tõusnud Eestis 52%,Lätis 58% ja Leedus 68%. Samal ajal, kui vaadata palkade tasemeid, siis selle näitaja osas edestab Eesti oma lõunanaabreid päris oluliselt. Kui Eestis oli puidutööstuse keskmine brutopalk eelmisel aastal 1250 eurot, siis Lätis ja Leedus on need numbrid vastavalt 843 ja 798 eurot. Ka kodumaist pilti uurides jääb puidusektori palgatase heas mõttes silma. Selle valdkonna keskmine brutopalk oli 2017. aastal 6,6% kõrgem kui töötlevas tööstuses ja 2,4% kõrgem kui Eestis keskmiselt.

Majandusnäitajatele toetudes võib öelda, et just puidutööstus on suurim importi tasakaalustav sektor Eestis. Puidutööstuse eksport moodustab 28% töötleva tööstuse ekspordist ning 16% Eesti koguekspordist. Eelmisel aastal müüdi puittooteid teistesse riikidesse 2,12 miljardi euro eest, kusjuures netoeksport moodustas sellest kaks kolmandikku ning puidutööstuse eksport suurenes 11%. Kõige enam ekspordime Skandinaaviasse, ka Saksamaa on tugeval positsioonil. Huvitav on jälgida, et meie väliskaubanduspartnerite seas tõuseb järjest enam esile Hiina. Vaadates mulluseid ekspordi sihtriike, moodustab müük Hiina 3,1% puittoodete koguekspordist. Pöörates aga tähelepanu aastastele kasvudele näeme, et eksport Hiina on aastaga kasvanud 80%. Arvestades, et 2018. aasta SKP kasvuprognoos on Hiinas 6,6%, võib just see väljavaade nii mõnelegi ettevõttele ahvatlev tunduda.

Puidutöösturid on tulevikku vaadates optimistlikud

Nüüd jõuamegi prognoosini, mille taga on ettevõtjate endi hinnangud. Swedbanki küsitlus näitab selgelt, et just puidutöösturid on eeloleva aasta väljavaate osas teistest tööstussektoritest optimistlikumad. 78% puidutööstuse ettevõtetest planeerib tänavu oma käivet kasvatada. Keskmiselt kasvab käive 9,2%, mis on märkimisväärselt kõrgem kui eelmise aasta käibeprognoos (5,7%). Kasumlikkuse paranemise osas ollakse samuti positiivselt meelestatud – 81% puidutööstuse ettevõtetest prognoosib kasumlikkuse suurenemist või samaks jäämist.

Kõige olulisemateks puidutööstuse eksportturgudeks peetakse täna Soomet (16%), Norrat (14%) ja Saksamaad (14%). On huvitav võrrelda, et eelmisel aastal oli sihtturgude esikolmik Soome (35%), Rootsi (30%) ja Läti (25%). Ettevõtjad, kellel on plaan minna uusi turgusid vallutama, nimetasid sihtriikidena kõige enam Rootsit (30%), Saksamaad (28%), Taanit (15%) ja Hollandit (13%). Väärib tähelepanu, et uute turgude puhul on Skandinaavia kõrvale lisandunud ka Kesk-Euroopa riigid. On tunnustust väärt, et suudame pakkuda partnerlust laiemale ringile ega keskendu liialt ühele kaardile. Sihtriikide suurem hajutatus on samuti märgiks sektori võimekusest.

Tööjõupuudus – endiselt üks ettevõtja suurimaid proovikive

Kui vaatame kõigi tööstusettevõtjate vastuseid, siis 52% neist väidab, et tööjõupuudus piirab nende ettevõtte arengut. Puidutööstuses on lood veidi paremad kui teistes töötleva tööstuse sektorites. 41% puidutöösturitest mainis takistava tegurina tööjõupuudust. Kõige enam tuntakse jätkuvalt puudust spetsialistidest (71%), kuid möödunud aastal hinnati spetsialistide puudust puidutööstuse sektoris veelgi teravamalt (80%). Tööjõupuuduse mõjude leevendamiseks on puidutöösturid tõstnud palkasid või hakanud ise vajalikku tööjõudu välja koolitama. Prognoositav palgakasv puidutööstuses on 5,4%, mis on kõrgem eelmise aasta prognoosist (4,4%). See ületab ka kogu tööstussektori prognoosi (4,9%). On näha, et puidusektoris pingutatakse töötajate rahulolu nimel. Küsitluse tulemused näitavad muuhulgas ka seda, et välistööjõu osakaal on puidutööstuses tagasihoidlikum (2%) kui tööstuses tervikuna (4,6%).

Veerand puidutööstuse ettevõtetest kavandab suurinvesteeringut

Investeeringuid plaanib teha 97% ettevõtjatest ning kolmandik (30%) vastanutest kavandab enam kui poole miljoni euro suurust investeeringut. Samas on puidutööstuses planeeritud investeeringute kasv mõõdukas – küsitluse tulemused ennustavad 8% kasvu. Tekib küsimus, kas selline investeeringute kasv on arenguhüppeks piisav? Investeeringute fookus püsib sarnaselt eelmiste aastatega efektiivsuse kasvatamisel. 54% vastanutest suunab investeeringu just efektiivsusesse ning 14% kavandavad investeeringut tootearendusse. Valdkonna ettevõtjate hinnangul on peamiseks investeeringute tegemist takistavaks teguriks süvenev ebakindlus majanduskeskkonna suhtes, puidutöösturitest mainib seda koguni 43%.

Investeeringud aitavad ettevõttel konkurentsis püsida. Ettevõtjad ise hindavad üheks oma olulisimaks tänaseks konkurentsieeliseks paindlikkust (83%), kuid tähtsal kohal on ka kiirus (54%), head kliendisuhted (50%) ning unikaalne toode (43%). Kümnest puidutööstusrist seitse (71%) leidis, et tänastest konkurentsieelistest piisab ettevõtte pikaajaliste eesmärkide täitmiseks.

Automatiseerimist ja digitaliseerimist peetakse oluliseks

Arvestades puidutööstuse kõrget automatiseerituse ja digitaliseerituse taset on mõistetav, et automatiseerimist ja digitaliseerimist hinnatakse oluliseks (7,3). Samas jääb puidutööstuse tulemus kümne palli skaalal alla töötleva tööstuse keskmisele (7,7).

Seoses teadus- ja arendustegevusega on puidutööstuses veel palju kasvuruumi. Koostööd teadusasutuste ja koolidega teeb praegu vaid iga kümnes (12%) puidutööstuse ettevõte, mida on üle kahe korra vähem kui tööstuses tervikuna (28%). Teadusasutustega koostöö olulisust hinnatakse kümne palli skaalal hindega 6, kusjuures ettevõtted, mis täna teadusasutustega koostööd teevad, hindavad selle olulisust 20% kõrgemalt kui teised.

Puidusektori tugevusi on vaja hoida

Kokkuvõttes viitavad Swedbanki küsitluse tulemused sellele, et oleme puidutööstuses jätkuvalt tugeval kursil. Ettevõtjad panustavad valdkonna arengusse ning tegelevad kitsaskohtadega. Paremini saab alati ja selleks leitakse jätkuvalt uusi ja nutikaid teid. Eksporditulud, mis Eestisse puidusektori töö tulemusena jõuavad, on märkimisväärsed. Praeguses seisus on oluline mitte teha selles valdkonnas läbimõtlematuid otsuseid, mis sektori edu võiksid ohtu seada.

 

Mait Kaup

Swedbanki metsa- ja puidutööstuse sektorijuht