Eesti Läänemere-sõbralik talunik on Viljar Veidenberg Pajumäe talust

„Selle aasta konkurss oli tugev ning oli veel teisigi väga häid kandidaate sellele tiitlile,“ ütles Eesti konkursi žürii liige Aleksei Lotman. „Pajumäe talu paistis silma aga väga efektiivse ressursikasutusega. Lisaks teada-tuntud maheviljeluse põhimõtetele taime- ja loomakasvatuses on meiereis rakendatud vee taaskasutust. Plussina saab välja tuua ka päikeseenergia kasutamist ning kohaliku tooraine väärindamist kohapeal väga maitsval moel,“ lisas Lotman.

Pajumäe talu on pidevalt keskkonnasõbralikkusele tähelepanu pööranud ning omandanud teadmis, kuidas kasutada loodust hoidvaid ja tasuvaid põllumajandusvõtteid. "Piimakari ja põllukultuurid aitavad omavahel hoida toitaineteringluses tasakaalu. Komposteerunud sõnnik annab taimedele elujõudu ning põllusaagiga saame omakorda toita piimakarja," võtab peamise kokku Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg. 

Põllumajandusel on suur mõju meie loodusele ja veekeskkonnale. Kui põldudelt leostub vette taimetoitaineid (lämmastikku ja fosforit), jõuavad need lõpuks meie siseveekogudesse ja edasi Läänemerre, põhjustades eutrofeerumist ehk taimede ülemäärast kasvu ja lagunemist. See toob kaasa hapniku puuduse (ja nn surnud tsoonid) mere sügavamate osade põhjalähedases vees ja veekvaliteedi halvenemise kogu meres. Inimestele on see tajutav (sini)vetikate vohamisena, mis on ohtlik ka tervisele. Senised meetmed lämmastiku ja fosfori ärakande piiramiseks ei ole olnud piisavad. Seetõttu korraldavad Läänemere piirkonna keskkonnaühendused rahvusvahelist konkurssi, et tunnustada tublisid talunikke ning anda võimalus jagada häid põllumajandusvõtteid nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel.

Eestimaa Looduse Fond koos Maailma Looduse Fondi ja teiste partneritega korraldab rahvusvahelist Läänemere-sõbralike põllumajandustootjate konkurssi seitsmendat korda. Rahvusvaheline võitja selgub tänavu oktoobris Rootsis, kus üheksa Läänemere maa kohalike voorude võitjate seast valitakse terve Läänemere piirkonna võitja. Eestisse on rahvusvaheline võit tulnud 2013. aastal, kui selle suure tunnustuse pälvis Juhan Särgava Saidafarmist. Eesti vooru võiduga kaasneb 1000-eurone stipendium ja rahvusvaheline võitja pälvib 10 000€.

Rahvusvaheline konkurss korraldatakse Läänemere regioonis ka 2019. aastal, kuhu hakatakse kandidaate ootama juba jaanuaris. Täpsemat infot järgmise aasta konkursi kohta jagatakse  2019. aasta algusest.

Eestit varasematel aastatel rahvusvahelisel  konkursil esindanud kohaliku konkursi võitjad on Konju mõisa mahetalu Ida-Virumaalt, Mätiku talu Pärnumaalt, Viraito OÜ Jõgevamaalt, Marjasoo talu Tartumaalt, perekond Tobreluts Põlvamaalt ja Saidafarm Harjumaalt. Eelnevalt on rahvusvahelise peaauhinna võitnud Katariina Vapola ja Jyrki Ankelo Soomest (2009), Håkan ja Teri Lee Eriksson Rootsist (2010), Marian Rak Poolast (2011), Juhan Särgava (Saidafarm) Eestist  (2013), Juris Cirulis ja Vija Cirule Läitst (2014) ning Minna Sakki-Eerola ja Markus Eerola Soomest (2015). 2016. ja 2017. aastal konkurssi ei korraldatud. 

Rohkem infot konkursi kohta leiab Eestimaa Looduse Fondi kodulehelt.