• 19.07.18, 10:13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kahjumis HKScan otsib abi 40 miljoni suurusest kärpeprogrammist

Täna avaldas HKScan oma poolaastatulemused, kus pole midagi rõõmustavat: kahjum süveneb, rahavood kahanevad. Ettevõte otsib abi 40 miljoni euro suurusest kärpeprogrammist, millest oma osa võib langeda ka Rakvere lihatööstuse õlule.
Anne Mere ja Jari Latvanen
  • Anne Mere ja Jari Latvanen Foto: Andres Haabu
Kuigi HKScani juhtkond teatas juba juunis suurest kulude kärpimisest, millega lihakontsern taas kasumisse tüürida püütakse, siis täna avaldas kontserni juht Jari Latvanen täiendava info. „Selle koguulatus on 40 miljonit eurot iga-aastase kokkuhoiu näol alates 2020. aastast,“ andis Latvanen börsiteate vahendusel teada.
Kärpeprogrammi alla satuvad kõik ettevõtte koduturud – Soome, Rootsi, Taani ja Baltimaad. HKScan loodab programmi kaudu saavutada „ärilist efektiivust“. See saavutatakse administratiivkulude edasise kärpimise ja „suurema kontsernisisese sünergia kasutamise“ teel. Samal ajal plaanitakse jätkata brändide ja toodete arendamisega.
Ettevõtte majandustulemused olid pehmelt öeldes kehvad. Teises kvartalis vähenes käive möödunud aasta sama perioodiga võrreldes ligi 6 protsenti, 433,5 miljonile eurole. Poolaasta lõikes kahanes kasum samuti, 844,5 miljonile eurole. Ka rahavoog vähenes: investeeringute eelne rahavoog kukkus teises kvartalis 34,4 miljonilt eurolt 8,2 miljonile eurole. See-eest suurenes kahjum: kvartali lõikes jäädi 19,5 miljoni euroga kahjumisse, poolaastakahjum suurenes 40,4 miljonile eurole (mullu vastavalt -3,3 ja -11,6 miljonit eurot). Kasvas ka võlakoormus: poolaastate lõikes 177,3 miljonilt 317,1 miljonile eurole.
„Kuna meie näitajad pole veel aktsepteeritavad, siis oleme võtnud ette tõsised sammud, et negatiivset trendi korrigeerida,“ ütles kontserni juht Jari Latvanen

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.12.24, 16:53
Baltic Vianco juht: kui sinikeel siia ei jõua, on oodata Eesti veiseliha nõudluse tõusu
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele