Taavi Kivistik: Eesti on elulõngade maa

Roogoja talu asub Harjumaal Kose vallas Karla külas ja on maailma üks põhjapoolsemaid elulõngade aretuskohti. Roogoja talu on üle saja aasta vana ja alates aastast 1974 on siin elulõngu kasvatatud ning tegeletud sordiaretusega, kus eesmärgiks on olnud saada sordid, mis oleksid vastupidava võraga ja annaksid rikkalikult õisi igal aastal juba üheaastastel võrsetel. 

Elulõngad võib jagada kahte suurde rühma: suureõielised elulõngad ja väikseõielised elulõngad. Suureõielised elulõngad on enamasti inimese poolt aretatud hübriidid. Väikseõielised on valdavalt metsikud liigid ja nendest aretatud sordid. Roogoja talu kollektsioonis eksponeeritakse 23 elulõnga looduslikku liiki ja üle 350 sordi ja hübriidi. Kokku on aias üle 1000 taime.

„Meie sordid on vastupidavad siinses kliimas. Kuigi maailmas on trendikad täidisõielised sordid, siis meile need ei sobi, need on sooja kliimaga maades kasvatamiseks, kus vana puit talvitub,“ sõnas Roogoja talu peremees Taavi Kivistik ning seepärast soovitas ta huvilistele elulõnga aeda valides eelistada Eestis aretatud sorte, sest need on vastupidavad just karmidel talvedel.

Eesti tarbija eelistab siniseid, lillasid ja valgeid elulõnga sorte. „Tavaliselt istutatakse taim seina äärde aga igale poole mujale sobib elulõng ka kenasti – aedadele, kiviktaimlasse, põõsastele, puudele ja postidele. Näiteks sobib sort ’Arabella’ väga hästi pinnakattetaimena roosipeenrasse,“ soovitas Kivistik.

Vastupidav ja lihtne hooldada

Taavi Kivistiku sõnul on elulõng vastupidav taim, mis ei lähe naljalt välja. „Normaalne on see, et taim kasvab ühe koha peal 20 kuni 40 aastat. Kindlasti tasub osta korraga mitu taime, nii saab kaunima põõsa, mida hiljem kujundada. Taimele sobib tavaline aia muld, mida rammusam, seda parem. Istutusaugu põhja soovitan panna komposti või sõnnikut. Kui istutusmuld on nõuetekohaselt ette valmistatud, pole esimesel suvel vaja taimi väetada, hilisemaks väetamiseks sobivad roosi- ja muud lilleväetised. Praeguste põuaste olude puhul on kindlasti noortaimi vaja kasta, vanemad taimed on aga suhteliselt hea põuataluvusega, sest taime juured ulatuvad enam kui ühe meetri sügavusele ja saavad sealt piisavalt niiskust,“ jagas elulõngade kasvatamissoovitusi Kivistik. „Haiguste osas on üheks levinumaks haiguseks närbumistõbi. See ilmneb elulõngal siis, kui on kõige ilusam hetk, ehk esimesed õied avanevad. Sel juhul tuleb haige võrse kiirelt eemaldada. Tõrjeks on ka erinevaid keemilisi preparaate. Siin on aga hea nipp selle haiguse vältimiseks see, kui taim istutada 10 cm sügavamale, kui ta oli potis. Närbumistõbi võtab üks-kaks võrset ära, aga põõsas ei huku.“

Elulõnga hooldus on lihtne. „Elulõngad püsivad rohelistena kuni esimeste suuremate öökülmade saabumiseni. Oktoobri algul tuleks hakata taimi talvitumiseks ette valmistama. Kuna Eesti tingimustes ei õnnestu säilitada suureõieliste elulõnga sortide vanu võrseid üle talve, lõikame lihtsuse huvides nad sügisel kõik 5-15 cm kõrguselt ja katame turbaga. Uued võrsed tulevad kevadel mulla seest. Kui jäi lõikamata ja midagi ei juhtunud ning taim talvitus kenasti, siis kevadel lõikame taimed tagasi sealtmaalt, kus on pungad kevadel säilinud. Hoolduse koha pealt on suvel suurimaks tööks taime suunamine, seda siis vastavalt taime toestusele,“ rääkis Kivistik.

Roogoja talu üheks tootmissuunaks on elulõngaistikute tootmine. Neid on võimalus tellida alates 1. novembrist kuni 1. maini, järgmise aasta kevadeks. Paljunduses on üle 100 erineva sordi ja hübriidi. Lisainfot elulõngade kasvatamiseks leiad talu kodulehelt.

Lisaks Roogoja talule on nende pere tegev ka Roosoja talus, mida majandab Taavi Kivistiku abikaasa Christi Unt. Ka seal võeti Avatud talude päeval vastu aiandushuvilisi.

Loe lisaks eelnevalt põllumajandus.ee veebis ilmunud artiklit Roosoja talust, selle leiad siit: Rohkem, kuid lihtsama vaevaga, roosiilu

Vaata fotogaleriid Avatud talude päevast Roogoja ja Roosoja talus.