Erametsaomanike huvi metsa uuendamise vastu on olnud pidevalt tõusuteel. Et innustada neid ka sügisesi istutustöid ette võtma ning noori metsakultuure hooldama, suurendas SA Erametsakeskus nõukogu metsa uuendamise toetuse eelarvet 1,25 miljoni euroni.
- Metsa uuendamise toetuse eelarve kasvas Foto: Postimees/Scanpix
Otsus sündis pärast seda, kui metsa uuendamise toetuse tänavuse esimese vooru taotluste maht ületas pea veerandi võrra terve aasta peale toetusteks ettenähtud summat. Juulikuise esimese vooru eelarve oli 750 000 eurot, taotlusi laekus aga enam kui 1,22 miljoni euro eest. Aasta eelarveks oli esialgu kavandatud 950 000 eurot, nüüd lisas Erametsakeskuse nõukogu sellele 300 000 eurot.
„On tore kuulda, et erametsaomanikud on metsa uuendamisest üha enam huvitatud,“ nentis keskkonnaminister Siim Kiisler. „Seni on see olnud valdkond, kus oleme metsanduse selle kümnendi arengukavas seatud eesmärkide täitmisega kimpu jäänud.“Metsanduse kehtivas arengukavas on seatud eesmärgiks tõsta erametsade uuendamise osakaalu 40 protsendini uuendusraiete mahust. Kuigi erametsi uuendatakse aina enam – mullu ületas erametsa istutatud taimede arv 10 miljoni piiri –, tuleks istutamise ja külvi teel uuendamise mahtusid veelgi suurendada.Toetusega soovitakse motiveerida metsaomanikke metsauuendustöid ette võtma ning sellega tulevikuks kvaliteetsemate ja omanikule suuremat tulu toovate metsade kasvatamisse panustama.Metsa uuendamise toetust saab küsida metsataimede soetamise ja istutamise, maapinna ettevalmistamise ja noore metsakultuuri hooldamise tarbeks. Toetuse taotlemisel on metsaomanikele toeks metsaühistud, kes aitavad vajadusel ka kõik tööd nõuetekohaselt ära korraldada.Metsa uuendamise toetuse II vooru taotluste esitamise tähtaeg on detsembris. Tavapäraselt on siis enam toetust küsitud metsakultuuride hooldamiseks, mis on tulevikumetsa kasvatamisel üks tähtsamaid töid.
Seotud lood
Eesti Erametsaliidu mullusel metsamajandajate konkursil tunnistati parimaks nooreks metsainvestoriks Daniil Starodubtsev, kes esimese kinnistu soetas 2009.aastal. Starodubtsev jäi zhüriile silma hoolsalt tehtud metsauuenduse ja hooldusega, kirgliku suhtumise ning tulevikku suunatud eksperimentidega.
Metsa teema on olnud aktuaalne kogu möödunud aasta. Kuna mets ja keskkond puudutab meist paljusid, on jõudnud avalikkuseni ka paljude inimeste, organisatsioonide ning huvigruppide poolt arvamusartikleid, kus esitatud numbrilised faktiread on saadud või tuletatud erinevatest allikatest.
Metsaühistute ja Erametsakeskuse esindajad käisid möödunud aasta lõpus Erasmus+ projekti FEEC raames tutvumas meie lõunanaabrite lätlaste metsandusega.
Ühinenud Metsaomanikud MTÜ juht ja konsulent Kadri-Aija Viik on metsanduses aktiivselt tegev 1990ndatest aastastest. Ta leiab, et Eesti metsandus on väga heas seisus, kuid valutab südant viimastel aastatel tähelepanu keskmesse kerkinud metsameeste maine ja nende töö halvustamise pärast.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?