Põud kütab hinnad üles

Kui veel juunis langes nisu hind kaubandussõja hirmu tõttu pea 8%, siis juulis kajastus põuapaanika lõpuks ka börsil. Nisu hind on tõusnud enam kui veerandi võrra ja on praegu kolme aasta kõige kõrgemal tasemel. Pisut tagasihoidlikumalt on kallinenud raps, mille hind on viimase kolme kuuga kerkinud 15%.

Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul ei tule karta kauba puudust, kuna turud on avatud ja piirid valla. Küll aga võib olla raskusi kodumaise kauba kättesaamisega. „Põuakuumus on olnud laiem kui vaid Eestis. Seega turuhindu see kindlasti mõjutab,“ ütles ta.

Paraku ei ole selline hinnatõus siiski midagi, mis kuuma ilma tõttu raskustesse sattunud põllumehi aitaks. Teravilja ja köögivilju kasvatava Kadarbiku Köögivili OÜ üks omanikest Ville Pak sõnas, et Eestis hoiab kaupade hinda all see, et erinevalt Eestist kuulutasid meie naabrid Läti ja Leedu välja erakorralise olukorra, mis aitab põllumeestel paremini hakkama saada ja ka kaotusi tasandada.

„Põllumajandus ei ole tavaline turumajandus. Tavaliselt on nii, et kui tootmises on kehv aasta, lähevad hinnad üles. Meil seda ei juhtu, sest lätlased saavad oma erakorralise olukorra tõttu Eestisse ikka odavamat kaupa tuua. Seega ei saa me hinnatõusuga kaotust tasa teha,“ selgitas Pak.

Pool saagist läinud

Kaotused on aga suured. Lõplikud kahjud selguvad sügisel, kui kogu saak on põldudelt korjatud. Paki sõnul annab juba praegu tunda, et tõenäoliselt on kaotsi läinud umbes 40-50% saagist. „Muidugi on häda majas. Hull olukord on,“ ütles ta. Kui aga köögivilja kasvatajad saavad veel hakkama, siis Paki sõnul on viljakasvatajate seis hullem. „Nad lõikavad varasema 5 tonni asemel hektari pealt 2 tonni vilja. Käive kukub kaks ja pool korda, kuid kulud on ikka sama suured,“ rääkis Pak.

Paki sõnul pole olukord kehv mitte ainult vihma puuduse, vaid ka kõrge temperatuuri tõttu. „Kui nüüd vihma varsti ei tule, siis on seis väga nukker. Kasta ei jõua enam, inimesed väsivad. Kuid lootus sureb viimasena,“ rääkis põllumees.

Pak tõdes, et ei teagi enam, mida valitsuselt täpsemalt oodata. Otsus eraldada 20 miljonit eurot maaelu arendamise sihtasutusele, et hädas olevaid põllumehi saaks paremini finantskohustuste tasumisega aidata, on Paki sõnul naljanumber. „Kui valitsus toetabki põllumehi, siis ega see raha meile jää. See läheks tarnijatele tarvikute ja väetise eest, tehnikafirmadele,“ ütles ta. Põllumeestele jääb vaid võimalus veel ka järgmisel aastal põldu külvata.

Pak märkis, et Kadarbiku Köögivili pankadele võlgu pole, küll aga on nad varem olnud ka olukorras, kus on pidanud kogu oma vara tarnijatele võla katteks pantima.

Hull seis rapsiga

Aastaid teravilja kasvatanud Läänemaa põllumees Arvo Ninn, kes on ettevõtte Viljatare OÜ omanik, sõnas, et hukka on läinud umbes 40% saagist. Veel aga põud nende tegevust otseselt ei mõjuta. „Mõjutab siis, kui peab hakkama sügisel raha tagasi maksma. Küsimus on, kas tuleb saaki nii palju, et kevadel võetud kohustused ära tasuda,“ ütles ta. Maksete tähtaeg kukub oktoobris. Kohustused on peamiselt pankade, mõned väiksemad ka ettevõtete ees.

Kõige hullem seis on Ninni sõnul tänavu hoopis rapsi kahjuritega. „Ühes põllu otsas lõpetad pritsimise ja teises otsas alustad kohe uuesti,“ rääkis ta. Hea on aga see, et hiljaaegu tuli Ninni talu kohale kaks äikesepilve. „Hilja küll, aga asi seegi. Samas kaks kilomeetrit eemal ei võtnud vihm tolmugi kinni,“ ütles Ninn.

„Põllumajandusse eriti soosivalt ei suhtuta. Olen sel alal olnud Vene ajast saati. Mingit abi on valitsus ikka andnud, kuid minimaalselt,“ lisas ta. Et Eesti valitsus Läti ja Leedu kõrval erakorralist olukorda välja ei kuulutanud, pole Ninni sõnul eriti midagi. „Mis sellest tolku, raha tahaks ikka tagasi saada,“ ütles ta. Ainuke eelis, mida erakorraline olukord annaks, oleks see, et pankadega oleks justkui kergem asju ajada. Ninni sõnul ajab aga igaüks oma pangaasju niikuinii ise. „Ega pangad pole ka huvitatud, et kliendid ära kaoks,“ lisas ta.

Tehnika põleb maha

Sellist põuda nagu tänavu, pole Eestis nähtud aastakümneid, pea 70 aastat. Ninn tõdes, et kuumi suvesid on varemgi olnud, küll aga on sel aastal hull see, et kuum ja kuiv on olnud kaks aastaaega järjest. Masinad kipuvad sellise ilmaga põllu peal süttima. „Meil õnneks mitte, aga näiteks naabritel põles heinapress maha,“ rääkis Ninn.

Kallinenud on ka hein. Ninn rääkis, et nõudlust on sel aastal tunda vägagi palju. „Iga päev helistatakse ja küsitakse, kas on heina anda. Ju ei jätku seda,“ sõnas ta.

Heina kallinemist tõdes ka Isamaa erakonna esimees, endine põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes peab Viljandimaal popsitalu mõne loomaga. „Minu loomad nälga ei jää, kuid talveheina mul enda maade pealt ei jagu ja pean seda siit-sealt talveks kokku ostma,“ rääkis Seeder. Kahjuks on tema sõnul aga kuulda, et on tekkinud heina kokkuostjad, müüvad seda siis kallilt edasi. „Kui talvel sööta pole, on kaks võimalust: kas ostad heina kulla hinnaga või likvideerid karja,“ ütles ta.

Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.