Eestis registreeritud Soome ja Austria investoritele kuuluv Baltic Bioethanol kavatseb Lätti ehitada 150 miljonit eurot maksva tehase, mis hakkab põhust etanooli tootma.
- 300 000 tonni põhku kulub Baltic Bioethanoli tehases aastaga. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Läti arenguagentuuri teatel sõlmis Baltic Bioethanol vastastikuse arusaamise memorandumi Lätis, Zemgale piirkonna Bauska omavalitsusega, mis arendab kunagisel lennuväljal tööstusparki.
Pargi 120 hektarist võtab bioetanooli tootmine enda alla 20 hektarit.
Ettevõte on sõlminud esimesed lepingud ka piirkonna suuremate põllumajandusettevõtetega, mis võiksid tehast pärast valmimist toorainega varustada.
„Oleme viimase kahe aasta jooksul hinnanud eri riike põhu kättesaadavuse koha pealt, meie aastane toodangumaht on kavandatavalt 50 000 tonni bioetanooli ja see vajab 300 000 tonni põhku,“ ütles Baltic Bioethanoli juht Carl Hornhofer agentuuri teates. Tootmine peaks tehases algama 2022. aastal.
Lähemalt plaane tutvustada ettevõte ei soovinud. „Praegu on selleks veel pisut vara ja parema meelega ootaksime järgmise aasta alguseni, kui on loodetavasti võimalik juba ka rohkem avalikustada,“ tõdes ettevõtte finantsjuht Kaspar Ojasoo.
Läti rahvusringhääling kirjutab, et tegemist on Arenguagentuuri (Läti vaste EASile) bioetanooli tootmistoetusega, mis muu hulgas võimaldab koostööd Läti ülikoolidega nii sekundaarallikatest bioetanooli valmistamisel kui ka kõrvalproduktide, nagu ligniini ja vinassi, kasutamise uurimisel.
Arenguagentuuri investeeringute projektijuht Rolando Huapai-Delgado rõhutas, et tegemist on sekundaarsest toorainest toodetava bioetanooliga, mis tähendab, et biokütust toodetakse biomassist, mitte näiteks toiduainetest.
Läti arenguagentuuri hinnangul on tegemist viimase 10 aasta suurima investeeringuga Zemgale piirkonnas ning sellega kahekordistub piirkonda tehtud välisinvesteeringute suurus. Kogu toodang läheb ekspordiks.
Baltic Bioethanol on möödunud aastal asutatud ettevõte, kus enamus kuulub Austria ettevõttele PPP Technology & Management GmbH ja selle juhile Karl Hornhoferile. Samuti kuuluvad osanikeringi Yuri Butok ning Janne Risto Samuel Harjunpää.
Seotud lood
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.