Põllumajanduse ja kalanduse arengukavasse esitati üle 600 ettepaneku

„Arengukavasse saavad kirja põllumajanduse ja kalanduse valdkonna tegevussuunad aastani 2030. On oluline, et sektori esindajad protsessis aktiivselt kaasa lööksid ja ettepanekuid esitaksid, sest väga hea lõpptulemuseni saame jõuda ainult siis, kui kõik pooled aktiivselt kaasa räägivad ja mõtlevad,“ arvab maaeluminister Tarmo Tamm.

„Alates veebruarist on töörühmad ära teinud väga suure ja põhjaliku töö. Uue arengukava algatamiseks on töörühma liikmed kaardistanud põllumajanduse ja kalanduse ning maaelu valdkonna olulisemad probleemid ning toonud neist välja ka prioriteetsemad,“ tunnustas arengukava juhtkomisjoni esimees, Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti panustajate suurt osa uue arengukava ettevalmistamisel. „Kindlasti pole protsess veel lõppenud ja oleme alles vahefinišis, kuid usun, et koostöös valmib parim tulemus,“ lisas kantsler.

„Töörühma liikmete ootused on olnud erinevad ja arvamusi on seinast seina, oleme koos püüdnud välja sõeluda kõige olulisema, millega edasi minna. Soovime ka edaspidi olla avatud, läbipaistvad ning koostööaltid. Visioon „Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada“ annab nii ministeeriumile kui arengukavaga seotud sektorile selge arengueesmärgi järgmiseks aastakümneks. Peamisteks alaeesmärkideks on tark ja säästlik põllumajandus, ohutu toit ning kestlik toidutootmine, maaelu ning kalandus,“ lisas asekantsler Siim Tiidemann.

Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonda aastani 2030¬ juhtiv dokument plaanitakse sel aastal esitada juhtrühmale ning 2019. a kinnitada Vabariigi Valitsuses. Enne seda viib Eesti Maaülikool läbi PõKa mõjude eelhindamise, mis annab täiendavat teadmist, kuidas parimal viisil seatud eesmärkideni jõudmist mõõta ning asetab meie eesmärgid võrdlusesse teiste EL liikmesriikidega.

Olulisem info on leitav Maaeluministeeriumi kodulehelt.