Madis Ajaots: soe suvi soosis uute kaunviljakultuuride kasvatust

Harilik kikerhernes ja harilik lääts on pärit Lähis-Idast ja on soojalembelised liblikõieliste sugukonda kuuluvad kaunviljad. Kikerherned sisaldavad rohkelt taimset valku, mineraalaineid ja kiudaineid. Nad on herneste ja ubade järel kolmas populaarseim kaunvili maailmas. Ka läätsed sisaldavad ohtralt valke ja on mineraalaine- ja vitamiinirikkad. 

Madis Ajaots külvas tänavu kevadel katsetamise eesmärgil 5 hektarit läätse ja 10 hektarit kikerhernest. Peremehe sõnul on nende katsete mõte selles, et on vaja leida alternatiive nii rapsile, kui hernele. „Põhimõte on selles, et rapsid on kogukonna jaoks väga kriitilised, neil ei saa taimekaitsevahendeid kasutada ning kõik see putukate ja haiguste foon on kasvavas trendis ning vaja on alternatiivkultuure. Herne puhul on probleemiks lamandumine, siin on alternatiiviks kikerhernes, mis on hea seisukindlusega,“ rääkis Ajaots.  

Rannu Seeme OÜ katse eesmärk oli teada saada, mis sordid meie oludes avamaal valmivad, et neid saaks hakata kasvatama seemneks. Eestis keegi kevadel läätse ja kikerherne seemet ei müünud ja seega tuli seda otsida mujalt. Nii kikerherne, läätse kui mügarbakterid sai Ajaots osta Agroskai OÜlt, kes läbi Leedu vahendaja need hankis. „Kikerherne ja läätse seemne töötlesin enne külvi mügarbakteriga. Kusjuures igale kultuurile on oma spetsiaalne mügarbakter ja kikerherne mügarbakterit Rhizobium ei ole üldse enne Eestis kasutatud. Mügarbakterid seovad lämmastikku õhust, varustavad sellega peremeestaime ja kasutavad toiduks tema sünteesitud orgaanilist ainet. Ka tugevdab mügarbakterite kasutamine taime põuataluvust,“ rõhus Ajaots mügarbakterite kasutamise olulisusele liblikõieliste kasvatamisel.

Lihtne kasvatada. Agrotehnika mõlemal kultuuril oli sarnane maheherne kasvatamisele. „Nii läätse, kui kikerhernest külvasin 120 kilo hektarile. Tegin ka väikesel osal põllul herbitsiididega katse, et teada saada mis herbitsiidid võiks sobida neile kultuuridele. Kasutasin Fenix’it ja MCPAd, mida kasutan ka hernepõldudel, aga minu arvamus on, et need vahendid ei sobi ja pärsivad liialt taime kasvu,“ ütles Ajaots.

Tänavune erakordselt soe suvi sobis uutele kultuuridele hästi. „Mõlemad kultuurid said pea kuu varem valmis kui planeerisin – esmalt valmis tavaline hernes, siis lääts, siis kikerhernes ja seejärel soja. Seepärast sobivad need ka hästi koristuskonveierisse. Kikerhernes püsis väga hästi püsti ja seda sain koristada kombainiga, millel on ees MacDon’i heeder. Niiskusesisaldus oli koristuse ajal 19%, kuivatasin ja puhastasin nagu hernestki. Saagiks sain keskmiselt tonni hektarilt ja sorteerisin selle nagu seemneherne ja kevadel on plaan külvata juba omatoodetud seemet. Kindlasti plaanin ka mügarbakterite kasutamist jätkata ning muidugi tahaks uusi sorte juurde võtta katsetusse,“ sõnas Ajaots.

Läätse, mida Eestis on ka enne kasvatatud aga mitte nii suurel pinnal, kohta lisas Ajaots, et läätsel oli varisemine tugevam ja ühe mõttena on tal järgimisel aastal plaanis proovida tugikultuuriga läätse kasvatamist, näiteks koos kaeraga. „Kui oleks olnud vihmane suvi, siis oleks seis olnud keeruline,“ lisas ta.

Ka täiendas Ajaots, et ta ei saa katsetatavate sortide seemet ametlikult müüa seemnena. „Sel kevadel ma ostsin katseteks sertifitseeritud seemne, aga mul pole seemne paljundamisõigust ja autorikaitseõigustega mul puudub seemne müügiluba. Kas ma seda tahan omandada, see selgub siis kui olen katsetest kokkuvõtted teinud – lisaks kasvatamisele, on ju tähtis ka see, mida saak sisaldab – milliseid aminohappeid näiteks. Analüüsid saan ma teha kas Maaülikooli laboris, kus kool muideks on ka teinud aastaid katseid kikerherne kasvatuses, või EMÜ Polli laboris,“ täiendas ta.

Tasuvus alles selgub. Madis Ajaotsa sõnul selgub läätse ja kikerherne tasuvus siis, kui kokku on võetud reaalsed kulud ja arvestama peab ka seda, et kulud aastati võivad olla erinevad. „Kui on teadmine, kuidas ja mismoodi neid kaunvilju meil kasvatada saab, siis tuleb selgus, kui tasuv nende kasvatamine majanduslikus mõttes on. Eks maailmaturu hinnad ole ikka teada, iseasi on see, kas me suudame sama hinnaga toota kui mujal maailmas. Kikerherne seemne puhul saab näiteks öelda, et see on veidi kallim kui tavalise seemneherne tonn,“ sõnas põllumees.

Keskmine saagiaasta. Tänavune põlluhooaeg oli varieeruv, kõik olenes sellest, mis piirkonnas su põld asus. „Kokkuvõtvalt võin öelda, et meie saagid tänavu olid viimase kümne aasta keskmised. Kõvasti jäi järgi taimekaitsevahendeid, mis nüüd uut hooaega ootavad. Ka saak saab müüdud hea hinnaga, on ju tänavu viimase viie aasta parimad vilja kokkuostuhinnad. Ka oli kuidagi rahulik hooaeg, jõudsime lisaks tavapärastele põllutöödele veel muid töid teha, näiteks kraave kaevata ja kive koristada,“ võttis hooaja kokku Madis Ajaots, kellel talivilja saak jäi 6 tonni ja suvivili 5 tonni kanti hektarilt ning rapsid veidi alla 4 t/ha. 

 

MIS ON MIS

Rannu Seeme OÜ

Tegu on pereettevõttega, kus traditsioonilise põllumajandusega on juba kolm põlvkonda tegelenud. Pilsu talu kingiti Madis Ajaotsale 1986. aastal. Talupidamine ise sai alguse 1989. aastal, kui alustati esimese 5 hektari harimisega. Algusaastatel kasvatati erinevaid köögivilju ja nende seemet. Täna tegutseb Annikoru Teraviljakeskuse all neli ühiselt toimivat ettevõtet, mille põhitegevusaladeks on taimekasvatus. 2018. aastal oli põllumaid kokku juba 2300 hektarit. Töötajaid on aastaringselt 14. Põllutehnikana on kasutusel kokku 10 traktorit, 4 kombaini, 3 veoautot ja 24 erinevat põllutööriista. 2009. aastal ehitati vanale teraviljakuivatile juurdeehitisena uus teraviljakuivati.

Osaletakse aktiivselt ühistegevuses, tehakse koostööd erinevate ettevõtetega ja teadlastega ning korraldatakse katseid ning põllupäevi. Alates 2012. aastast on ettevõttel GLOBAL C.A.P sertifikaat.

Madis Ajaotsa on tunnustatud erinevate auhindadega, olles näiteks Aasta Põllumees 2010, Parim Taimekasvataja 2017 ja Eesti Maaülikooli aasta vilistlane 2017.