Metsa- ja puiduliit: ELi toetustest aitab iseseisvuda vaid ettevõtete ja teaduse koostöö

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on teaduse alarahastamine Eesti majandusele ja Eestile tervikuna oluliseks arengu takistajaks. “Metsa- ja puidusektor on üks Eesti suurimaid majandusharusid. Kahjuks ei ole Eesti ülikoolide võimekus metsa- ja puidukasutuse teemadel teadust teha piisav, mis on põhjustatud ebapiisavast rahastusest,” sõnas Välja pressiteate vahendusel.

“Puit on taastuv loodusvara ja sellest saab teha väga paljusid tooteid, mida täna valmistatakse taastumatutest loodusvaradest. Tänu atmosfäärist süsiniku sidumise võimele on puidukasutusel oluline roll kliimamuutustega võitlemisel, mis on välja toodud nii Pariisi kliimaleppes kui ka ÜRO IPCC aruandes," märkis Välja. Ta lisas, et näiteks Põhjamaades on sellest lähtuvalt hakatud senisest veelgi aktiivsemalt uurima puidukasutuse innovaatilisi võimalusi, mille juures on olnud oluline roll lisaks ettevõtetele ka riiklikul eestvedamisel.

Metsatööstuse ja puidutöötlejate Eesti riigile loodav lisandväärtus on kasvanud 20 aasta jooksul 10 korda, moodustades praegu 5,3 protsenti – üle miljardi euro – Eesti sisemajanduse koguproduktist. Aastas toob sektor Eestile maksutulu ligi 700 miljonit eurot. See on võrdne haridusministeeriumi ühe aasta eelarvega.

Välja sõnul on oluline, et Eesti liiguks puidu väärindamisel kõrgematele astmetele. “Eesti on edukas puidu mehaanilisel väärindamisel – teeme oma puidust kvaliteetset mööblit, maju ja muid ehitusdetaile. Puitu saab väärindada aga ka keemiselt ja molekulaarselt ehk valmistada puidust pakendeid, komposiitmaterjale, viskoosi, aluskeemiat ja palju muud, et asendada täna nafta põhiseid materjale. See on suund, kuhu liigub teadus ja tööstus põhjamaades ja kuhu ka meie peaksime liikuma. Olulise valdkondliku arenguhüppe saavutamine käib aga ettevõtetele üksikult üle jõu ja eeldab riigi poolset eestvedamist.”

Välja sõnul võiks Eesti ettevõtjad julgemalt teadusmahukat ettevõtlust teha. “Arvestades Eesti arengufaasi on ettevõtete ja teaduse aktiivsem koostöö vältimatu ettevõtete edasise arengu saavutamiseks. Eesti ettevõtlusmaastikul on koostööst ülikoolide ja teadlastega juba mitmeid positiivseid näiteid. Ma loodan, et ülikoolide võimaluste paranemisel muutuvad innovatsioon ja arendustegevused koostöös ülikoolidega tavapäraseks ettevõtluse osaks. Sellest võidaks läbi maksutulu iga eestlane,” sõnas Välja.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit toetab Eesti Teaduskoja tegevust ning plaanib ka tulevikus sisuliselt kaasa mõelda ja töötada Eesti teaduse rahastuse suurendamise teemadel, et jõuda ühiselt targema ühiskonna ja tugevama majanduseni Eestis.