Piret Kalmus: SRA suurenemine lehmapiimas viitab põletikuprotsessile

Somaatilised rakud on verest piima siirdunud valgelibled ning piimanäärme epiteelirakud ja nende arvu määramist (SRA) kasutatakse karjade udaratervisealases töös üle maailma. Vere valgeliblede (98-99% kogu SRA-st) ülesandeks piimas on udarapõletikku põhjustavate mikroobide äratundmine, organismi alarmeerimine, bakterite hävitamine ja surnud koetükikeste eemaldamine. Niipea, kui nisajuha kaudu on udarasse tunginud haigustekitajad, reageerib organism udarapõletikuga, mille tunnuseks on kas ainult SRA tõus (subkliiniline (varjatud) udarapõletik) või lisanduvad ka piima muutused (kliiniline udarapõletik). Mõlemal juhul on tegemist siiski kiiresti tekkiva põletikuga. Seega, SRA suurenemine lehmapiimas viitab põletikuprotsessile udaras, st. on tekkinud udara vastusreaktsioon mingile ärritile. Peamiseks „ärritiks“ on nisajuha kaudu udarasse tunginud bakterid.

Somaatiliste rakkude arvu järgi saab kaudselt hinnata, kas udaras tegutsevad udarapõletikku põhjustavad bakterid või mitte, sest kõik kaasaegsed udaratervise kontrolli võtted on suunatud udarapõletikke põhjustavate bakterite tuvastamisele karjas, nende leviku tõkestamisele ning toime vähendamisele keskkonnas.

Tihti tekib küsimus, millist SRA piirväärtust kasutada, et kõige täpsemini olemasolevat udaranakkust ennustada. Täpset piirväärtust pole, sest piima SRA muutused sõltuvad väga paljudest teguritest. Siiski on teada, et nakkusvabas udaraveerandis on SRA valdavalt alla 100 000 rakku/ml-s. Kuna udarapõletikke põhjustavaid mikroobe on palju ning lehma organism reageerib erinevatele haigustekitajatele erineva raskusastmega põletikuga, siis varieerub ka SRA. Mida suurem on lehma üldpiima SRA, seda suurema tõenäosusega on lehmal vähemalt üks udaraveerand nakatunud.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS on siiani kasutanud udarapõletiku olemasolu hindamiseks lehma üldpiima SRA piirväärtust 250 000 rakku/ml. Paljude teadusuuringutega on tõestatud, et lehma SRA suurenedes üle 200 000 raku ml-s piimas, on 75 protsendil juhtudest vähemalt üks lehma udaraveerand nakatunud. Samas leitakse udaranakkuseid ka lehmadel, kelle SRA jääb 100 000-200 000 vahele või isegi alla selle. Eesti karjade udaratervis on küll aastatega väga palju paranenud, kuid udaranakkuste täpsemaks tuvastamiseks ning udaratervisealase töö tõhustamiseks oleks mõistlik kasutada madalamat SRA piirväärtust.

Loe täismahus artiklit Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli kodulehelt.