Margus Vahtramäe: eesmärk luua tugev bränd

Aastal 2018 täitus Kanepi Aiandil 25. tegutsemisaasta. „Meil on 2 tootmisüksust, üks Kanepis ja teine Põlvas. Oma turupositsiooni saame vaid aimata, sest täpset statistikat iluaiandusest ei ole saadaval. Nurmiko, Flores Aed ja Plantex on kolm suurimat lillekasvatajat, meie oleme nii 4-6 kohal. Peamiselt oleme keskendunud suvilillede, püsilille ja väikeses mahus ka potilillele kasvatamisele, viimaseid kasvatame just eelkõige seetõttu, et meil ka talvel oleks tegevust,“ lausus Kanepi Aiandi tegevjuht Margus Vahtramäe konverentsil „Põllumajanduse Äriplaan 2019“ oma ettevõtet tutvustades.

Vahtramäe sõnul alustasid nad 2000. aastate alul ka suvelilledega haljastushangetel osalemist, mis võimaldas juba suuremal turul oma toodetut turustada. „Lisaks lilletaimede müügile ja istutusalade rajamisele, lisandus nüüd ka hooldusteenus. Nüüdseks oleme jõudnud sinnamaale, et võime pidada end üheks tugevamaks tegijaks just suvise haljastuse vallas,“ sõnas ta.

Peamiseks kliendiks jaetarbija. 50-60% toodetust müüakse siiski jaekliendile. „Meil on omad, hooajalised müügipunktid, kus lisaks kvaliteetse toote müügile soovime pakkuda tipptasemel klienditeenindust – klient peab olema rahul nii ostuhetkel kui ka hiljem ilu oma aias nautides. Me ei ole nimelt hakanud trügima hulgiturule, kus on tugev konkurents ja ketipoes on määravaks müügiargumendiks pigem hind. Meie üritame pakkuda Kanepi Aiandi nime all head kvaliteeti, klient peab teadma mida ta saab,“ selgitas aiandusettevõtja.

Investeeritakse just kvaliteedi nimel. Pikemas perspektiivis ei ole Kanepi Aiand plaaninud suuremaid investeeringuid. „Investeerime pidevalt, väiksemas mahus - kogu aeg ikka nina ülespoole. Igal juhul on selline toimetamine end õigustanud. Suurte investeeringute jaoks on vaja suuremat turgu, rohkem tarbijaid, aga see on Eesti väiksust silmas pidades keeruline. Nii püüdleme selles suunas, et meie kaup oleks eristuv suurest massist ja kindlasti kvaliteetne,“ rõhutas Vahtramäe.

Bränd loeb. Kes ei teaks Luunja kurki, või Nurmiko jõulutähte? Nii on paljudele teada ka Kanepi Aiandi võõrasema ja muu suvelill. Võõrasema on näiteks võrreldes Hollandist tooduga kodumaisele kliimale ja kevadisele külmale vastupidavam ning ka õitseb tunduvalt kauem. Seega on iluaianduses brändil suur roll. „Kuna masstoodanguga pikalt edu ei saavuta, siis paar viimast aastat on Kanepi Aiandi eesmärgiks oma brändi tutvustamine. Kui Eesti lüüa kaheks – Põhja- ja Lõuna-Eestiks, siis on minu eesmärk see, et vähemalt iga lõunaeestlane teaks, mis on Kanepi Aiand. Sinna on veel pikk maa minna, aga oleme tuntust kogunud ja see annab kindlust, et kui nüüd mingisugused turu kõikumised peaks tulema, siis tugev bränd elab need üle,“ rääkis Vahtramäe.

Teine suund brändi arendamisel, on haljastusteenuse promomine, kus rõhutakse kindluse ja stabiilsuse peale. „Me teeme kõik selleks, et klient saab selle, mida ta soovib. Isegi kui seda taime ei ole aiandi enda sortimendis, siis saab abi headelt koostööpartneritelt. Siin on oluline planeerimisprotsess – kui on pikalt ette teada mis taimi soovitakse, siis jõuab need ise ette kasvatada ja meil on olemas kompetents, kuidas ja mida kasvatada,“ ütles Vahtramäe.

Ühe probleemina tõi Kanepi Aiandi juht välja selle, et haljastuse riigihanked ja muud suuremad hanked tulevad iluaiandusega tegeleva ettevõtte jaoks ajaliselt liiga hilja. Kui sisendid ja seemned on ostetud novembriks, siis hanked kuulutatakse välja jaanuaris, veebruaris või hiljem. Siin päästab vaid piisav laovaru olemasolu ja taaskord head koostööpartnerid.

Ka on ettevõtja veendunud et edukaks äriks ses sektoris tuleb leida innovaatilisi lahendusi. Nii tehakse koostööd näiteks Maaülikooliga erinevate teaduskatsete läbiviimisel, tehakse sordivõrdluskatseid ja biostimulantide katseid. Ollakse avatud ja presenteeritakse tehtut.

Ekspordile ei mõtle. „Eesti lillekasvatuses on eksport veidi võõraks jäänud sõna. Me oleks võimelised tootma ekspordiks kõlbulikku taime, aga raskem on koostööd teha, et saavutada vajaminevat mahtu. Meie sektor on killustunud ja üksi siin midagi ära teha on keeruline. Siin oleks abiks ühistu, aga see on meie nõrk koht – meie turg on väike ja koostöö ettevõtjate vahel võiks olla tihedam,“ ütles ettevõtja. Ka tõi Vahtramäe näiteks Läti kolleegid, kus ühistegevus on heal tasemel, seda küll rohkem köögiviljakasvatuses, aga turult on tulnud signaale, et sealsed lillekasvatajad on võtnud end kokku ja keskendumas Eesti ja Rootsi suunal äri ajamisele.