Mahetootjad: Kui kaugel ollakse mahemajanduse programmi reaalse käivitamisega?

Kahjuks riigipoolsed otsused venivad ja nüüd küsivad ettevõtjad maaeluministrilt vastust - kui kaugel ollakse mahemajanduse programmi reaalse käivitamisega.

Järgneb pöördumise täistekst, mille mahetootjad maaeluminister Tarmo Tammele on saatnud:

Lugupeetud minister Tarmo Tamm,

27. novembril 2018 arutati Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena elu võimalikkuse üle maal. Maal tegutsevate põllumeeste ja ettevõtjate esindajana sõna võtnud Nopri talu peremehe Tiit Niilo sõnul on maaelu jõudsaks edendamiseks hädavajalik kiire liikumine Mahe Eesti suunas ning vajalik on luua Eestile maailma puhtaima riigi kuvand. Paljud Eesti põllumehed ja maal tegutsevad ettevõtjad jagavad seda Tiit Niilo seisukohta. Kogeme, et Eesti toodang ei suuda välisturgudel eristuda, mistõttu on eksport äärmiselt keeruline.

Sellega seoses soovime me selgust, mis on Maaeluministeeriumil plaanis, et Vabariigi Valitsuse poolt 6. veebruaril 2017 käivitatud mahemajanduse programmi raames hädavajalikke arendustegevusi ellu viia. Nimelt on koalitsioonilepingus sees punkt: "Kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist, arendame mahetoodete ja -teenuste eksporti, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti".

Veebruaris 2017 ütlesite ministeeriumi pressiteate vahendusel: „Eestil on unikaalne võimalus kasutada kõiki puhtast keskkonnast tulenevaid konkurentsieeliseid. Mahemajanduse tervikprogrammi rakendamine looks paremad eeldused ühistegevusele ja tagaks mahevaldkondade ülese koordineerimise. See aitaks suurendada eksporti, aga ka mahetoodangu tarbimist kohapeal." Nõustume Teie toonaste sõnadega, sest maailma suundumused näitavad mahesektori kasvu 15-30% aastas ning üha kasvavat huvi nii mahetoidu kui ka laiemalt mahemajanduse vastu. Kunagisest nišiettevõtlusest on saanud arvestatav majandusharu, millel on tugev tulevikupotentsiaal.

Meid teeb aga murelikuks see, et mahemajanduse programmi reaalseks käivitamiseks, meeskonna loomiseks või partnerorganisatsiooni leidmiseks ning muudeks hädavajalikeks tegevusteks 2018. aasta riigieelarvesse rahalisi vahendeid ei planeeritud ning Eestile puhta riigi kuvandi loomise ja välisturgudele liikumisega seotud pika perspektiiviga arendustegevustega pole sisuliselt alustatud.

2019. aasta riigieelarve eelnõu puhul pressiteates rõhutas Maaeluministeerium mahemajanduse osas: "Mahetootmise edendamiseks ja toidusektori ekspordivõimekuse suurendamiseks investeeritakse järgmisel aastal 1,5 miljonit eurot. See omakorda suurendab töökohtade loomist ning aitab meie mahetootmise mainet kõrgel hoida."

Loe lisaks: Maaeluministeeriumi pressiteade 27. september 2018 

Riigieelarves on selle rahaeralduse osas selgitus: "Taimetervise ja mahepõllumajanduse järelevalve tõhustamine ja seemnete sertifitseerimise kindlustamine (1,5 mln eurot) aitab luua tingimused Eesti puhtast keskkonnast tuleneva konkurentsieelise kasutamiseks ning mahetoodete ekspordi edendamiseks."

Sellest sõnastusest saame aru, et tegelikult ka 2019. aasta riigieelarves Teie käskkirjaga kinnitatud mahemajanduse programmi 2018-2021 käivitamiseks raha ei eraldata. Või on siiski oluline osa eelarvereale plaanitud rahast mõeldud programmi käivitamiseks ja juhtimiseks, nagu avalikkusele Maaeluministeeriumi pressiteates 27.09.18 teada andsite?

Eestis on mahepõllumajanduse valdkond riikliku järelevalve all juba pikki aastaid ja selleks on sarnaselt teistele valdkondadele ka järelevalveks planeeritud rahalised vahendid.

Maheettevõtted lootsid mahemajanduse tervikprogrammi toel jõuda hõlpsamini nii sise- kui välisturule ning eeldasid, et terviklikke mahe - ekspordi eeldusi kaardistatakse ja luuakse programmimeeskonna abil plaanitud ja avalikult teada antud vahenditega.

Soovime selgitust, milliste mahevaldkonna partnerorganisatsioonidega arutati eraldise sihipärast kasutamist ja millisteks tegevusteks täpsemalt eraldis kulutatakse.

Meie arvates on väga oluline, et Maaeluministeerium mõistaks tervikliku mahemajanduse programmi kiire käivitamise olulisust nii maaelu edendamisel kui ka väärindatud toodete ekspordi suurendamisel läbi riikliku mahekuvandi. Platvormi loomine ühisekspordiks ja tihe koostöö on maheettevõtjatele täna ainus väljapääs reaalseks arenguks.

Loodame, et käivitate veel enne Riigikogu valimisi reaalselt mahemajanduse tervikprogrammi arendustegevused ja leiate koostööks tugeva partneri, kes programmi igapäevaselt juhiks ja ellu viiks. Eestil on unikaalne võimalus mahemajanduse valdkonnas maailmas edukas olla ja positiivselt silma paista. Seda võimalust ei tohi Eesti kasutamata jätta.

Lugupidamisega,

1. Saaremaa Piimatööstus AS - Ülo Kivine , juhatuse esimees

2. Pajumäe Talu OÜ - Viljar Veidenberg - juhatuse liige

3. Rõngu Mahl AS - Anu Annus - tegevjuht

4. Saidafarm OÜ - Juhan Särgava - juhatuse liige

5. Värska Vesi OÜ (Biomari) - Martin Raisma, äriarendusjuht

6. Must Küüslauk OÜ - Margus Sarmet - juhatuse esimees

7. OÜ Lõunapiim - Meelis Mõttus - juhatuse esimees

8. OÜ Chaga - Eva Maran - nõukogu esimees

9. Pure Concepts OÜ - Kadri Mets - juhatuse liige

10. Putukatööstuse Liit OÜ - Erlend Sild, juhatuse liige

11. Maheleib OÜ - Ville Vallaste, tegevjuht

12. Nopri Talumeierei OÜ - Tiit Niilo, juhatuse liige

13. SIRLOIN OÜ - Lauri Bobrovski, juhatuse liige

14. Loodusvägi OÜ - Ahto Vegman, juhatuse liige

15. Magusameistrid OÜ - Kristel Uibo , juhatuse liige

16. Kasevetekohin OÜ/BirchSap OÜ - Valjo Liivamägi, juhatuse liige

17. Nopri Mahlad OÜ - Karl Niilo, juhatuse liige

18. LaMuu OÜ - Rasmus Rask - juhatuse liige

19. Sadala Mahe OÜ - Jaak Tõks, juhatuse liige

20. Maheproteiini Ühistu TÜ - Ardi Oja, juhatuse liige

21. Seto Aiad TÜ - Neeme Tulp, juhatuse liige