2019. aastal on algamas Rail Baltica põhiprojekteerimine. Paralleelselt põhiprojekti valmimisega taotlevad Rail Baltica raudteeprojekti arendajad täiendavat keskkonnamõjude hindamist.
- Rail Baltica projekt on jõudmas järgmisse etappi Foto: Reuters/Scanpix
Rail Baltica meeskond esitas veebruaris Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse keskkonnamõjude hindamise algatamiseks. Kuna põhiprojekt võib paiguti tingida hilisema täiendava keskkonnamõju hindamise vajaduse, on mõistlik hindamine viia läbi juba põhiprojekti koostamise ajal. Rail Baltic Estonia keskkonnajuhi, Roland Müüri, sõnul annab see võimaluse varakult välja töötada optimaalsed lahendused ning on ühtlasi mõistlik lähenemine ka projekti ajakava silmas pidades.
“Maakonnaplaneeringute ja eelprojekti koostamise ajal viidi küll läbi kõrge täpsusastmega keskkonnamõjude strateegiline hindamine, kuid arvestades, et järgnevas projekteerimisetapis ehituslahendused täpsustuvad ning võib tekkida uusi teadmisi trassi või selle mõjualasse jääva keskkonna kohta, on otstarbekas samal ajal viia läbi ka detailsem hindamine,” selgitas Rail Baltic Estonia keskkonnajuht Roland Müür.
“Ette võetav keskkonnamõju hindamine annab suurema kindluse, et keskkonnale ei teki täiendavat mõju, mida ei saa projekti elluviimisel vältida, leevendada või kompenseerida. Keskkonnal on projektis väga oluline roll. Mõjude järjepideva hindamise ja vajadusel nende leevendamisega tegeleme pidevalt kogu projekti vältel, ” lisas Müür.
Raudtee põhiprojekteerimisega paralleelselt toimuv keskkonnamõjude hindamine on abiks sobivaima tehnilise lahenduse leidmiseks. Mõjuhindamise läbiviimisel lähtutakse maakonnaplaneeringutest ja juba olemasoleva hindamise aruandest. Mõjuhindamise käigus viiakse läbi ka avalikustamisi, millest teavitatakse ühisettevõtte AS RB Rail ja Rail Baltic Estonia veebilehtedel.
RB Rail AS on saatnud hindamise algatamise taotluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Keskkonnamõjude hindamise protsess kestab projekteerimisega paralleelselt mõned aastad.
Seotud lood
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.