Liivi lahte jõudvat lämmastiku­kogust tuleb vähendada

Suurimad pinna- ja rannikuvette jõudvad lämmastikuvood pärinevad põllumajandusest, loodusmaastikelt, atmosfäärist ja reoveekäitlusest. Projekti eesmärk, mille nimel Eesti ja Läti teadlased koostööd teevad, on Liivi lahte jõudva ja veekvaliteedi halvenemist põhjustava lämmastiku koguse vähendamine.

Liigne toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori, koormus soodustab pinnaveekogude ja Läänemere veekvaliteedi halvenemist. Lämmastikuühendid suurendavad keskkonna hapestumist, mõjutavad osooni sisaldust atmosfääris ning looduslike ökosüsteemide tootlikkust ja bioloogilist mitmekesisust. Ka panustavad lämmastiku heitmed (N2O) kliimamuutusesse.

Seetõttu on Tallinna Tehnikaülikooli vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma teadlased Euroopa Liidu teadusprojekti GURINIMAS raames ja koostöös Keskkonnaministeeriumi ning nelja teadusasutusega Lätist välja selgitamas lämmastikukoormuse vähendamise võimalusi Läänemere rannikualadelt.

Selleks hinnati kvantitatiivselt nii looduslikke kui inimtekkelisi bioloogiliselt omastatava lämmastiku (Nr) allikaid ja olulisemaid (>100 tonni) voogusid 2014. aastal olulisemate majandussektorite (põllumajandus, tööstus, energeetika, metsamajandus, kalandus, transport, jäätmekäitlus, reoveepuhastus), inimtarbimise ja looduskeskkonna vahel Eestis ja Lätis ning lämmastiku piiriülest transporti. 2014. aasta valiti uuringiks põhjusel, et projekti alguseks 2017. aasta kevadel oleks olemas usaldusväärsed statistilised ja muud algandmed, mille kogumine võib olla ajamahukas.

Kokku ringleb Eesti majandussektorite, inimtarbimise ja looduskeskkonna vahel umbes 550 000 tonni lämmastikku aastas. Kogu Eesti lämmastiku bilanss (sisend miinus väljund) oli 2014. aastal positiivne (+53 000 tonni). Selle põhjuseks on eelkõige lämmastiku emissioonid atmosfääri ning põllumajanduse, jäätmekäitluse ja energiasektorite ning kodumajapidamiste positiivne lämmastiku bilanss.

Lämmastiku koormusest siseveekogudele moodustab 92% põllumajandusest ja loodusmaastikelt tulev paljudest kindla asukohata allikatest pärinev hajukoormus, sellest omakorda 2/3 põllumajandusest. Umbes 5% lämmastikust sadestub atmosfäärist. Seega pärineb 97% kogu siseveekogude lämmastiku koormusest hajuallikatest ja 3% punktallikatest. 75% pinnaveekogumitesse sisenenud lämmastikust kantakse jõgedega merre ja ligi 25% lendub atmosfääri veekogude isepuhastuse tulemusena. Läti eristub Eestist sellega, et ligikaudu pool siseveekogude lämmastikukoormusest pärineb Daugava jõe valglast Venemaalt ja Valgevenest.

Punkt- (eelkõige energeetika, transport, tööstus) ja hajuallikatest (sh. põllumajandus, loodusmaastikud) pärinevad lämmastikuvood atmosfääri on Eestis arvestuslikult kokku 126 000 tonni aastas, sellest 60% panustavad punktkoormusallikad. Suurem osa voost on stabiilne õhulämmastik, mis tekib fossiilkütuste põletamisel, moodustades 48% kogu atmosfääri emiteeritud lämmastikust. Keskkonnakahjulikud lämmastikuühendid (NOx, N2O, NH3) panustavad umbes 42% kogu lämmastiku sisendvoost, mille allikaks on piiriülene sisend (16%), põllumajandus (8%), loodusmaastikud ja transport (mõlemad ca 6%) ning kütuste põletamine energia- ja tööstussektoris ning asulates (kokku 6%).

Põlevkivituhk moodustab 50% kogu jäätmekäitluse sektori lämmastiku sisendvoost. Toiduainetetööstusest ja loomasöödast tekkinud jäätmete osakaal on 12% ning inimtarbimine lisab 15% kogu jäätmekäitluse sektori sisendist (suur osakaal on toidu- ja biojäätmetel).

Piiriülene lämmastikuimport lämmastikuühenditena ning materjalide ja toodetega moodustas 2014. aastal 114 000 tonni ning eksport 106 000 tonni. Impordi-ekspordi vood moodustavad umbes 16% majandussektorite, asulate ja looduskeskkonna vahelisest lämmastiku voost.

Loodusmaastike (metsad, sood) lämmastiku bilanss Eestis on kergelt negatiivne (-6500 tonni) , mis võib viidata lämmastiku väljavoole turba ja metsamaterjali intensiivse kasutamise tõttu. Määramatus loodusmaastike lämmastikuvoo hinnangutes on üsna suur.

Saadud tulemustele tuginedes töötatakse välja uued sobivad meetmed lämmastiku koormuse vähendamiseks Läänemerele.

Loe lisaks SIIT.