Tänavu toetab keskvalitsus hajaasustuse programmi 1,8 miljoni euroga, vähemalt sama palju raha eraldavad toetusteks veel kohalikud omavalitsused oma eelarvetest.
- Toetuse abil saab korrastada ka juurdepääsuteid. Foto: Reuters/Scanpix
„Linnas elades ei kujuta me elu ettegi voolava kraanivee ja elektrita, kuid üle Eesti elab veel üksjagu peresid, kellele see on kättesaamatu luksus,“ ütles regionaalhalduse minister Janek Mäggi. „Nii ei peaks see kindlasti olema. Toetame taas inimesi, kellel selleks investeeringuks raha napib."
Hajaasustuse programmi toel on võimalik välja ehitada veesüsteem ja kanalisatsioon, teha korda koduõuele viivad juurdepääsuteed või paigaldada autonoomne elektrisüsteem. Statistikaameti andmetel on programmi elluviimise perioodi jooksul järjest vähenenud nende maapiirkonnas elavate perede osakaal, kellel puudub kanalisatsioon või voolav vesi.
Toetust saab taotleda elukohajärgsele majapidamisele, kuhu taotleja oli sisse registreeritud selle aasta 1. jaanuari seisuga. Programmist on võimalik toetust saada kuni 6500 eurot majapidamise kohta ja taotleja omafinantseering peab moodustama vähemalt 33 protsenti projekti maksumusest. Kohalikud omavalitsused otsustavad programmis osalemise ise ning taotlusvoor avatakse nendes omavalitsustes, mis on valmis programmi rahastamises ja rakendamises osalema.
Hajaasustuse programmi taotlusvoor on avatud tänavu 11. märtsist kuni 13. maini. Taotlused tuleb esitada kohalikule omavalitsusele. Täpsema info leiab kohalike omavalitsuste kodulehtedelt.
Hea teada
2013. aastal käivitunud regionaalarengu programmi eesmärk on tagada maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades.
Selle ajaga on abi saanud üle 7000 majapidamise ning investeeritud on üle 30 miljoni euro, millest ligi kolmandiku on panustanud riik, kolmandiku omavalitsus ja kolmandiku eraisikud ise. Näiteks eelmisel aastal rajati programmi abiga 686 kanalisatsioonisüsteemi ja 629 veesüsteemi, korda sai 111 juurdepääsuteed ja kaks majapidamist said autonoomse elektrisüsteemi.
Eesti regionaalarengu strateegia elluviimiseks eraldab riik perioodil 2014–2020 regionaaltoetusteks kokku ligikaudu 324 miljonit eurot.
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?