Toiduainesektori eksporti suunab lähiaastatel ekspordi tegevuskava

Paralleelselt on kasvanud toiduainesektori ekspordimahud ja meie toidukaup jõuab järjest enamate riikide tarbijate toidulauale.  See on meie ametkondade ja ettevõtjate tubli töö tulemus ning loodame lähiaastatel astuda selles vallas uusi samme, kirjutab maablogis Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Toidukaupade eksport praegu

Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport on aasta-aastalt maailmakaardil oma haaret laiendanud. Viimastel aastatel on toidukaupu eksporditud enam kui 100 erinevale sihtturule. Samas on suur osa sellest olnud orienteeritud Euroopa Liidu siseturule – 2018. aastal tuli 82% ekspordikäibest just kaupade müügist ELi liikmesriikidesse. ELi sees suundub suur osa meie ekspordist lähiriikide turgudele; üle poole ekspordist (2018. aastal 55%) tuleb lähiriikide – Soome, Läti ja Leedu – turgudelt.

Kuigi kaubavahetuse mahtudes esineb maailmaturul toimuvast tingitud kõikumisi, on meie kodumaiste toidukaupade eksport viimasel kümnendil olnud selge kasvutrendiga, jõudes 2018. aastal rekordilise 869 miljoni euroni. Peamiselt on kasvu vedanud piim ja piimatooted ning teravili. Kolmandiku toidusektori ekspordist moodustab väärindamata toodete väljavedu, mis valdavalt läheb tooraineks välismaistele tööstustele. Kui vaadata aga toidukaupade impordi struktuuri, siis selles domineerivad lõpptarbijale suunatud kaubad.

Seega võib öelda, et ekspordi struktuur peegeldab ka toidusektori ekspordi kasvu ja kestliku arengu seisukohalt kaht peamist väljakutset ja kitsaskohta – tooraine suur osakaal ekspordis ning orienteeritus üksikutele lähiturgudele.

Kuhu tahame jõuda?

Selleks, et Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelisest ära kasutada ning selle abil majandust kasvatada ja töökohti luua, seadis ametis olev valitsus Maaeluministeeriumile ülesandeks pakkuda välja ettepanekud toidukaupade, sh mahetoodete ekspordi edendamiseks. Koostöös Eesti ettevõtjate ja toidusektori ekspordinõukoguga oleme viimaste aastate jooksul kaardistanud toiduainesektori ekspordi kitsaskohad, andnud hinnangu praegustele eksporti toetavatele vahenditele ning sõnastanud lähtekohad ekspordi stabiilse ja kestliku arengu tagamiseks. Kõik see on kirja saanud Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskavva aastateks 2019–2022. Tegu on strateegilise dokumendiga, mis annab juhised selleks, kuidas toetada Eesti toidusektori ekspordivõime kasvu.

Tegevuskaval on kaks põhieesmärki: suurendada väärindatud kaupade eksporti ning tõsta stabiilsete sihtturgude arvu.

Viimased aastad on üksnes kinnitanud, et tooraine hinnad maailmaturul on pidevas muutumises. Sõltudes tooraine hindadest, on ka meie sissetulekud kõikuvad. Ettevõtja jaoks tähendab tooraine kohapealne väärindamine suuremat ja stabiilsemat eksporditulu. Riigi huvi on edendada väärindamist, mis aitab tõsta tööhõivet ja parandada maksutulu laekumist. Mõne aasta tagune Venemaa turu äralangemine ja selle mõju põllumajandussektorile oli hoiatuseks sellest, mida tähendab liigne sõltuvus üksikutest turgudest.

Kuigi enamikule sajast sihtturust, kuhu praegu ekspordime, ei hakka me kunagi märkimisväärses mahus eksportima, võimaldab lai ligipääsetavate sihtturgude ring ettevõtjatel turunõudlusele võimalikult paindlikult reageerida ning selle võrra väiksem on mõne üksiku turu äralangemisest tulenev äriline risk.

Mida on vaja teha sihtturgude arvu suurendamiseks?

Väärindatud kaupade ekspordi ja stabiilsete sihtturgude arvu suurendamiseks on toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava ette näinud sekkumisvajaduse viies valdkonnas:

- turujõu tugevdamine;

- turuinfo kättesaadavuse parandamine;

- toote- ja tehnoloogiaarenduse toetamine;

- Eesti ja Eesti toidu tuntuse suurendamine;

- müüki toetavate tegevuste toetamine.

Turujõu tugevdamiseks näeb tegevuskava ette tegelemise toiduainesektori struktuuriga ning ekspordialase koostöö edendamise. Turuinfo kättesaadavuse parandamiseks pidasid ettevõtjad oluliseks toidusektori, sh mahesektori eksportööridele suunatud ürituste hulga suurendamist ja ekspordinõuniku lähetamist toidusektorile huvipakkuvale sihtturule. Toote- ja tehnoloogiaarenduse toetamisel tuleb soodustada tipptasemel tootearendajate-tehnoloogide juurdekasvu ja mahetooraine jõudmist tööstustesse ning suurendada teadus- ja arendustegevuse toetuste paindlikkust.

Puhta ja kvaliteetse, sealhulgas maheda toidu päritolumaa kuvandi tugevdamine on üks riigi olulisi ja keskseid rolle Eesti toidu konkurentsivõime kasvatamisel. Riik on sellesse viimastel aastatel ka järjest enam panustanud, sealhulgas läbi Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava „Eesti toit 2015–2020“. Tegevuskava näeb ette, et rohkem tuleks korraldada Eesti toidu tutvustamiseks mõeldud üritusi ning neid tuleks ühendada teiste välisriikides korraldatavate Eesti ekspordi edendamisele suunatud üritustega. Puhta keskkonna kõrval sõltub meie kuvand looma- ja taimetervise heast seisundist ning toimivast järelevalvesüsteemist, mille tagamiseks tugeb tagada ka ametkonna võimekus ja ressurss.

Võttes eesmärgiks väärindatud kaupade ekspordimahu suurendamise, tähendab see ka teistsuguseid ja keerulisemaid turundusstrateegiaid. Erinevatel turgudel läbi löömise eelduseks on meie eksportööride müügialane võimekus ja kompetents, mille arendamise vajadust on välja toonud ka mitmesugused uuringud. Seda peaksid toetama messidel osalemise korralduse ettevõtjate vajadustele vastavaks kohandamine ja vahendite mahu suurendamine, business-to-business formaadis kohtumiste korraldamine ja nende mahu suurendamine, ekspordipotentsiaaliga riikide mahestandardite väljaselgitamine ja nende kasutuselevõtu analüüs ning ekspordiga seotud makseriskide maandamise võimalustest ettevõtjate teavitamine.

Tegevuskava elluviimisel tegutseme ühiselt selle nimel, et meie toit oleks hinnatud, et selle järele valitseks suur nõudlus kodu- ja välisturgudel ning et nõudlus põhineks teadlikult kujundatud tugeval mainel.

Marko Gorban

Maaeluministeeriumi asekantsler

Allikas: Maablogi