Liidud: Raiekeeld oleks suur hoop metsa- ja puidusektori töötajatele

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees ning mööblitööstuse Tarmeko juht Jaak Niguli sõnul võivad sellise emotsioonidel põhineva ettepaneku tagajärjed olla väga tõsised. “Metsa- ja puidusektoris töötab üle 35 000 inimese. Kui keelata mitmeks kuuks raietegevused, siis tähendaks see ka kuudeks sissetuleku kaotust neile mitmele tuhandele, kes otseselt metsa raiumisega oma perele leiva lauale toovad. Lisaks neile jääb ajutiselt tööta see palju suurem rühm inimesi, kes tegeleb puidu töötlemisega,” hoiatas Nigul. “Mina vastutan tööandjana selle eest, et töötajatel oleks tööd mida teha. Mitme kuu pikkune raiekeeld tähendaks seda, et mul pole neile tööd anda. Mind huvitab, kas need pöördujad oleks nõus nende inimeste ülalpidamise enda kanda võtma?” lisas Nigul.

Eesti Kaubandus- Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas, et raiete teostamise piiramine 67 päevaks seab ohtu Eesti ettevõtete konkurentsivõime võrdluses teiste riikidega. “Tähtis on hoida Eesti loodust ning tagada konkurentsivõimeline tööstus samaaegselt, kuid seda saab saavutada ainult läbi argumenteeritud dialoogi.“

Metsandustöötaja Jaan Aiaots leiab, et kevadsuvisel ajal peaks metsas tegutsema rahulikumalt ja ettevaatlikumalt, kuid raiekeeldu ta ei toeta. “Mets katab pool Eesti pindalast ja kui seal kehtestada mitmekuuline üldine raiekeeld, mõjutaks see kindlasti suurt hulka töötajaskonnast, nii metsas kui puidutööstustes,” sõnas Aiaots.

Metsa- ja puidutööstus ekspordib aastas 2,4 miljardi euro eest kaupu ja tooteid, olles oluliseim väliskaubanduse tasakaalustaja. Sektoril on kandev roll maapiirkondade tööhõives ja hinnanguliselt laekub riigile sektori tegevuse tulemusel maksutuluna 700 miljonit eurot.

Eelmisel reedel tegid Eesti Erametsaliit, Eesti Metsatöötajate Ametiühing, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Talupidajate Keskliit keskkonnaministrile omapoolse ettepaneku taolist piirangut mitte kehtestada.