Viljaturgu raputavad põuad ja üleujutused

Eestiski inflatsiooni õhutanud toiduainete maailmaturu hindadele ei ole rahu oodata. Maailma toiduorganisatsiooni FAO indeksid on juba kuid üles rühkinud ning mai lõpus hoiatas FAO, et maailma viljatoodangut võib USA üleujutuste tõttu ees oodata langus.

Praegu peaks USA farmeritel olema aasta kõige kibedam tööaeg, kuid kevadsuvised vihmad on muutnud põllud läbimatuteks. Ainult kahel kolmandikul maisipõldudest ja vähem kui poolel sojapõldudest on seemne mulda saadud, kirjutas Financial Times.

Olude paranemist ei ole tegelikult oodata ka järgmistel aastatel, sest kevadvihmade tugevnemine on olnud viimase kolme aastakümne kõige märgatavam ja mõjukam kliimamuutus intensiivse põllumajandusega Kesk-Lääne osariikides. Päevade arv, mil traktoriga kannatab põllule minna, väheneb aasta-aastalt.

Nii USA põllumajandusministeerium kui ka teadlased tõdevad, et äikesetormid on muutunud intensiivsemaks, sagedasemaks ning kauem kestvaks. USA põhilises maisiosariigis Iowas on viimase kümne aasta jooksul kevadel maha sadanud veerandi võrra rohkem sademeid kui eelneva sajandi jooksul keskmiselt.

Suurenenud kevadvihmad olid pikka aega farmeritele hoopis soodsad ja saagikus kasvas, kuid nüüd on tulnud rinda pista selle negatiivsete mõjudega, kirjutas Briti ärileht. USA Kongressil on kavas põllumeestele ka 3 miljardit dollarit kriisiabi anda. Kurb on seejuures asjaolu, et Kesk-Lääne põllumehed ja nende lobiorganisatsioonid ise mingeid kliimamuutusi ei usu.

Teadlased on näidanud, et muutuste taga on Mehhiko lahe pinnavee soojenemine, mis tõukab “niiskuse jõe” mööda USA keskosa osariike põhja poole. Tänavused vihmasajud ületasid keskmist kuni 4 korda. Varem on suuremad põllumajandusettevõtted üritanud ilma uute investeeringutega üle trumbata ja on kasutusele võtnud võimsamad külvimasinad, 2013. aasta mais suutis sektor 43 protsenti põldudest täis külvata üheainsa nädalaga. Tänavu on olnud aga pidev uputus ning viljakasvatajad imetabasesse põldude kuivamisse enam ei usu.

Maikuus andsid Austraalia võimud loa riiki suures koguses nisu importida, see juhtus esimest korda viimase kümnendi jooksul. Austraalia on tavapäraselt vilja eksportija, kuid kaks aastat kestnud põud on riigi idaosariikide põllumehed tühjade kätega jätnud.

Impordilubade andmine paneb põllumehi muretsema, sest nad kardavad muu maailma seenhaiguste või kahjurite saabumist Austraaliasse. Kohalikel toidutootjatel on ilma importviljata jälle vähe midagi peale hakata, sest näiteks New South Walesi osariigi põllumeeste saak on kohati 90 protsenti kahanenud.

Kui kahe aasta eest ületas riigi viljatoodang 30 miljonit tonni, siis tänavu jääb see 17 miljoni tonni kanti. Austraalia ilmateenistuse andmetel oli viimane suvi kõigi aegade kuumim ning Murray Darlingu piirkond elas läbi põua, mida polnud nähtud möödunud sajandi algusest saadik. See piirkond annab aga kolmandiku Austraalia viljasaagist.

Maailma suurim vilja importija on Aasia piirkond. Viimaste aastate suurepärased saagid on sealsete suurtarnijate valvsust uinutanud ning ostud on jäänud viimasele hetkele, tänavu on see kallilt kätte maksnud, kirjutas Reuters.

Kui Kagu-Aasia tarnijad said veel aasta algul maisitonni kätte 180–190 dollari eest, siis praegu on hind tõusnud 215 dollarini. Musta mere äärest imporditava nisutonni hind on tõusnud kuuga 210 dollarilt 225 dollarile.

Edasist hinnatõusu jäävad soodustama nii USA kehv kevad kui Austraalia põud, millele lisandub ka Venemaad vaevanud vähesed vihmad.