Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Täna algas ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi strateegiakava koostamine
Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava hakkab hõlmama nii põllumajanduse otsetoetusi kui ka maaelu arengu toetusi. Liikmesriikidele on antud senisest suurem otsustusõigus, milliseid tegevusi ja kuidas toetada. See aitab lihtsustada ja kaasajastada ühist põllumajanduspoliitikat. Väga olulisel kohal nähakse ka tegevusi keskkonna ja kliima kaitseks.
„Strateegiakava peab kaasa aitama sellele, et Eesti toit oleks hinnatud ja maal oleks hea elada. Koos partneritega töötame välja lahendused, mis sellele parimal võimalikul moel kaasa aitavad,“ sõnas juhtkomisjoni esimees, Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti.
Strateegiakava aluseks on põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, mille koostamisse on olnud kaasatud kõik olulisemad sotsiaalpartnerid.
Esimesel istungil anti ülevaade valdkonna hetkeolukorrast ja vajadustest, mille kohta juhtkomisjoni liikmed saavad oma arvamust kujundama hakata. 2019. aasta sügisel kutsutakse strateegiakava alusel antavate toetuste väljatöötamiseks kokku ka valdkondlikud töögrupid, kuhu on oodatud osalema kõik ühise põllumajanduspoliitika tulevikus kaasa rääkida soovivad organisatsioonid.
ÜPP strateegiakava algatamisega käsikäes käib ka selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH eesmärk on kaasa aidata tasakaalustatud, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitikaga kooskõlas oleva strateegiakava koostamisele, mis võimaldaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulemuslikku rakendamist Eestis.
Rohkem teavet leiad SIIT.
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele