Igaüheõigus – millised on metsas käija kohustused ja õigused?

Igaüheõiguse üldised reeglid on paika pandud keskkonnaseadustiku üldosa seaduses. Metsa avaliku kasutamise reegleid täpsustab metsaseadus. Looduses viibimisega seotud õiguseid ja kohustusi sisaldavad aga ka teised keskkonnavaldkonna seadused. Nii täiendab looduskaitseseadus igaüheõiguse reegleid eelkõige juhul, kui maatükk jääb kaitstava loodusobjekti piiridesse.

Eestis kehtiv igaüheõiguse regulatsioon soosib igati looduses viibimist. Maaomanike huvide kaitseks on aga kehtestatud kindlad reeglid võõral maatükil viibimiseks. Üldreegli kohaselt võib võõral maatükil viibida üksnes omaniku loal. Loa olemasolu eeldatakse aga juhul, kui maatüki omanik ei ole seda piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tema tahe piirata maatükil võõraste viibimist. Metsaseadus lubab samuti piiramata või tähistamata erametsas viibimist.

Varem kehtinud regulatsiooni kohaselt ei võinud piiramata või tähistamata kinnisasjal teised isikud maaomaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni - maatükil võis viibida vaid päevavalges. See reegel kaotati keskkonnaseadustiku üldosa seaduse jõustumisega alates 1. augustist 2014.

Tänasel päeval ei sõltu võõral maatükil viibimine enam päikese liikumisest. Samas on oluline tähele panna, et mõnel puhul on siiski see reegel veel kasutusele jäänud. Üheks selliseks on looduskaitseseadusest tulenev nõue, mille kohaselt peavad olema kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile.

Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib piirata enda omandis oleval maatükil viibimist, kui see on vajalik avalikes huvides (nt julgeolek) või kolmandate isikute, sealhulgas maakasutajate huvide kaitseks, näiteks ka rentnike huvide kaitseks.

Kui maaomanik soovib võõrastele juurdepääsu keelata, peab ta paigutama oma maatükile sellised piirded või tähised, et võõrale oleks selge maaomaniku tahe piirata võõraste viibimist maatükil. Keskkonnaministeerium on väljendanud seisukohta, et juba pelgalt sildid „Eramaa“ või „Eravaldus“ võivad olla sellised tähised, millest peaks looduses liikleja tegema järelduse, et maaomanik ei soovi maatükil viibimist. Seevastu kui aga tähistatud on riigimaad (nt sildiga „Riigimets“), siis on sellel informatiivne tähendus – kui riik soovib liikumist piirata, siis peab olema seda tehtud vastava keelava sildiga.

Loa olemasolu eeldus ei kehti õuemaa osas – õuemaal võib viibida ainult maaomaniku selgesõnalise loa alusel. Maaomanik võib keelata ühekordse tahteavaldusega mujal oma maatükil viibimise ka juhul, kui maatükki ei ole piiratud või tähistatud. Teatud juhtudel seadus aga kohustab maaomanikku juurdepääsu tagama ning sellisel juhul ei saa maaomanik juurdepääsu keelata. Üheks selliseks näiteks ongi ülaltoodud looduskaitseseaduse säte.

Nii nagu lühiajaline maatükil viibimine, eeldab ka võõral maatükil püsivam peatumine, näiteks telkimine või lõkke tegemine üldjuhul maaomaniku luba. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus võimaldab aga ka siin teatud juhtudel maaomaniku loa olemasolu eeldada.

Püsivama peatumise korral eeldatakse maaomaniku luba juhul, kui asutakse väljaspool selgelt piiritletavat kompaktse asutusega ala ja maaomanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe telkimist või muud püsivamat peatumist piirata. Loa olemasolu ei saa eeldada sellegipoolest kauemaks kui 24 tunniks. Juhul, kui püsivama viibimise paika ei ole maaomaniku poolt vastavalt ettevalmistatud ja tähistatud, tuleb hoiduda väljapoole elumaja arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Seadus ütleb, et avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele.

Lõkke tegemise puhul eeldatakse loa olemasolu juhul, kui maaomanik on lõkketegemise koha vastavalt ettevalmistanud ja tähistanud. Seega saab luba eeldada juhul, kui lõkkeplats on tähistatud selliselt, et on selgelt näha võõrastele tule tegemise lubamine. Pelgalt kustunud lõkke jälg või maaomaniku enda tarbeks rajatud lõkkeplats ei anna võõrale õigust samas kohas tuld teha.

Metsaseadus sätestab, et piiramata või tähistamata erametsas ning samuti avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas tohib telkida ja lõket teha kohtades, mille metsaomanik on selleks ette valmistanud ja tähistanud, või tema loal.

Võõral maatükil võib korjata looduses vabalt kasvavaid marju, seeni, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid sarnaseid loodussaadusi, kui omanik ei ole määranud teisiti. Metsaseadus sätestab metsamaaga seonduvalt, et avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas tohib korjata marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravim- ja dekoratiivtaimi ning nende osi. Regulatsioon ei laiene kultuurtaimede korjamisele.

Avalikult kasutatavaid teid ja erateid võib kasutada igaüks seadustes sätestatud ulatuses. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Eratee määrab avalikuks kasutamiseks riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus.

Seoses erateedega, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, on oluline välja tuua, et kui üldiselt kehtib reegel, et piiramata ja tähistamata võõral maatükil on lubatud viibida, siis mootor- või maastikusõidukiga liiklemisel see erand ei kehti. Seega isegi juhul, kui maatükk ei ole tähistatud või piiratud, ei saa sellest teha järeldust, et eratee kasutamiseks mootor– või maastikusõidukiga liiklemiseks on omaniku luba olemas. Riigikohus on öelnud, et eratee avalikkusele ligipääsetavaks tegemine eeldab omaniku ettevõetavat aktiivset tegevust, tähistamaks tema kinnisasjal asuv eratee selliselt, mis lubab avalikkusel seda kasutada.

Liiklusseaduse kohaselt peab eratee omanik siiski lubama erateed kasutada alarmsõidukil, jälitussõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal Kaitseväe sõidukil. Muudel sõidukitel peab eratee omanik lubama erateed ajutiselt kasutada ainult juhul, kui samasse kohta mõistlikult juurdepääsu võimaldav avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud.

Metsamaa kontekstis on oluline tähele panna, et metsaseadus lubab piiramata või tähistamata erametsas (ning samuti avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas) sõita sõidukiga metsamaal paiknevatel teedel ning metsaomaniku loal ka väljaspool teid.

Teid, mis ei ole rajatised ehk radu võib kasutada jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Eratee või raja kasutamise liigset koormavust eeldatakse õuemaal asuva eratee või raja korral, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Võõral maatükil viibija peab järgima seaduses sätestatud piiranguid ja maatüki omaniku õiguspäraseid nõudeid ning võimalikult suures ulatuses püüdma vähendada keskkonnahäiringute teket. Keskkonnahäiringute all mõeldakse igasugust inimese põhjustatud ebasoodsat mõju keskkonnale, nt jäätmete loodusesse jätmist, müra tekitamist.

Võõral maatükil viibija peab arvestama lisaks maatüki omaniku huvidega. Iseenesestmõistetavalt tuleb vältida kodurahu häirimist ja omandi kahjustamist – aedade ja tarade lõhkumist, loomade vallapäästmist jms. Koeraga võõral maatükil liikudes peab koer olema lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. Lõastatud ei pea olema teenistuskoerad teenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahipidamise ajal.

Metsaseadus rõhutab, et metsas viibimine ja metsa kõrvalsaaduste varumine on lubatud metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, jahiulukeid ja kaitsealuseid loomi nende sigimisperioodil ja teisi metsas viibijaid häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutusnõudeid ja metsaomaniku nõudeid järgides.

Igaüheõiguse sätetega reguleeritakse eelkõige maaomaniku ning võõral maatükil viibija suhteid. Piirangud konkreetse tegevuse elluviimiseks võivad tuleneda muudest seadustest. Seega isegi juhul, kui maaomanik lubab oma maatükil viibimist, telkimist, lõkke tegemist või loodussaaduste varumist, võib see siiski olla seadusest tulenevalt keelatud. Nii on näiteks võimalik looduskaitseseaduse alusel neid tegevusi keelata juhul, kui maatükk asub kaitsealal. Metsas viibimine või lõkke tegemine võib olla keelatud tuleohutuse seaduse alusel.

Mirjam Vili, vandeadvokaat, Advokaadibüroo EnvirLaw