Kuidas valmib ÜPP strateegiakava?

Mida see strateegiakava endast täpsemalt kujutab ja kuidas selle koostamise protsess kulgeb, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsibüroo juhataja Joosep Lukk.

Euroopa Liidu toetused põllumajanduse ja maaelu arendamiseks avanesid Eestile 2004. aastast. Maaelu arengu toetuste saamiseks on ka seni tulnud koostada igaks ELi seitsmeaastaseks eelarveperioodiks riiklik programmdokument ehk maaelu arengukava (nt Eesti maaelu arengukavad aastateks 2007–2013 ning 2014–2020). Uuendusena hakkab ELi järgmisel eelarveperioodil ÜPP strateegiakava hõlmama lisaks maaelu arengu toetustele ka põllumajanduse otsetoetusi ning valitud turukorraldusmeetmeid.

Praegusel hetkel ei ole veel selge, millal täpselt uue eelarveperioodi toetuste rakendamine algab, nagu seegi, millisteks kujunevad meie otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste eelarved ning näiteks ka põllumajandustootjate otsetoetuste tase. Seda eelkõige põhjusel, et sellekohased arutelud Euroopa Liidus alles käivad. Sel suvel võttis Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise Rumeenialt üle Soome, kes peab oluliseks hoida fookust kestlikul arengul. Nende eesistumise tunnuslauseks on: „Jätkusuutlik Euroopa, jätkusuutlik tulevik“. Soome üheks suuremaks prioriteediks on ka tegelemine ÜPP reformipaketiga, sh üleminekumääruse eelnõudega.

Eelarveperioodil 2021–2027 on aga Euroopa Liidul kavas anda liikmesriikidele senisest suurem õigus otsustada, milliseid tegevusi ja kuidas toetada, et ühist põllumajandust lihtsustada ja kaasajastada. Strateegiakavas peab iga liikmesriik kirjeldama oma põllumajanduse ja maaelu olukorda, peamisi vajadusi, vajadustega tegelemiseks valitud strateegiat, seatud mõõdetavaid eesmärke ÜPP erieesmärkide kaupa, strateegia elluviimiseks plaanitud sekkumisliike (nt otsetoetused, investeeringud, stardiabi, koostöö, teadmiste vahetamine ja teave) ning konkreetseid toetusmeetmeid ehk sekkumisi. ÜPP puhul on eesmärgid sõnastatud ELi tasandil ning kolme üldeesmärki proovitakse saavutada üheksa erieesmärgi kaudu.

Strateegiakava koostamise üks märksõnu on partnerlus, sest just erinevate sektorite esindajatel on kõige parem ülevaade oma valdkonna olukorrast ja vajadustest. Selleks, et ÜPP strateegiakava koostamisel majandus- ja sotsiaalpartneritega konsulteerida, on Maaeluministeerium moodustanud 35-liikmelise ettevalmistava juhtkomisjoni. Selle komisjoni ülesanne on kujundada Eesti seisukohad ühist põllumajanduspoliitikat reguleerivate Euroopa Liidu õigusaktide kohta, koordineerida strateegiakava koostamist ning teha ettepanekuid ja kujundada seisukoht selle kohta enne esitamist Vabariigi Valitsusele. Strateegiakava koostamisel tuginetakse paljuski tööle, mis tehti ära põllumajanduse ja kalanduse valdkonda aastani 2030 juhtiva arengukava (PõKa 2030) koostamisel, kuhu olid samuti kaasatud kõik olulisemad sotsiaalpartnerid.

ÜPP strateegiakava juhtkomisjoni esimene istung toimus 21. juunil ning seal käsitleti strateegiakava erieesmärkide SWOT-analüüsi tulemusi ja selle käigus tuvastatud vajadusi. 3. oktoobril 2019 toimub ÜPP strateegiakava juhtkomisjoni järgmine istung, kus on kavas alustada konkreetsete strateegikava raames võetavate meetmete ehk sekkumiste väljatöötamist.

Sekkumiste väljatöötamiseks on olulisel kohal töögrupid. Oluline on juba varakult välja selgitada Eesti jaoks kõige olulisemad sekkumised, et ka ELi tasandi kokkulepete võimalik tulemusega (nt ÜPP eelarve suur kärpimine) ei kaasneks vajadus teha valitud fookuses tulevikus palju täiendavaid muudatusi. Töögruppide toimumise eesmärk on läbi arutada kõikide erieesmärkide saavutamiseks vajalikud sekkumised ja nende sekkumiste tingimused.

Töögruppide töösse on oodatud panustama lisaks juhtkomisjonis esindatutele ka kõigi teiste huvitatud asutuste ja organisatsioonide esindajad ning eraisikud. Kõik ÜPP strateegiakavat puudutavad materjalid ja peatselt algavate töögruppide info koondame Maaeluministeeriumi kodulehele, mida soovitame operatiivselt jälgida.

Maaeluministeerium on võtnud sihiks saada ÜPP strateegiakava eelnõule riiklik, Vabariigi Valitsuse heakskiit hiljemalt 2020. aasta lõpuks, misjärel tuleb see esitada heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile. Eesmärk on tagada võimalikult sujuv, katkestuteta üleminek ühelt toetusperioodilt teisele.

Joosep Lukk, Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsibüroo juhataja

Allikas: Maablogi