Selle asemel, et riik eramaid kokku ostma hakkab, võiks hoopiski mõelda, kuidas vähendada inimeste huvi maa müümise vastu, leiab ettevõtja Aivar Berzin.
- Ettevõtja Aivar Berzin. Foto: Elmo Riig / Sakala / Scanpix
Eesti üheks suuremaks maaomanikuks nimetatud Vestman Energia juht Aivar Berzin peab minister Järviku ideed panna riik eramaid kokku ostma põhimõtteliselt õigeks, kuid kahtleb meetodis. „Riigi julgeoleku ja maaelu arengu seisukohalt on riigil parem, kui on palju maaomanikke. Tegelikult on omad miinused olemas, kui liiga palju maad kuulub suuromanikele,“ ütles Berzin. Tema sõnul aitab maaomanike paljusus kaasa ka sellele, et maapiirkondades elu areneks.
Seega peaks tema sõnul riik hoopiski mõtlema selle peale, mida teha, et maaomanikud oma maid nii aktiivselt ei müüks. Sellele võiks kaasa aidata maksundusega. „Näiteks metsade puhul: kui maaomanik müüb metsakinnistut, siis tehing maksu alla ei lähe, aga kui müüb kasvavat metsa, siis peab ta tehingult tulumaksu maksma,“ rääkis Berzin. „See võib kallutada inimesi müüma kinnistut, mitte metsa,“ lisas ta.
Berzini sõnul võiks Eesti eeskuju võtta näiteks Šveitsist või mõnest muust riigist, kes püüab piirata maade sattumist maaomanike kätte. Ta rääkis, et Eesti on oma naaberriikidega võrreldes maa müügi reeglitega väga liberaalne. „Meil on kõige vähem piiranguid seoses metsaraie ja maade müügiga. Ka pole meil eriti kohustusi pärast metsaraiet maatükk uuesti metsastada,“ rääkis ta.
Berzinile kuulub ettevõtete kaudu paarkümmend tuhat hektarit maad. Tema sõnul ostab ta võimalusel maad juurde, kuid seda vaid otse maaomanikelt. Nimelt on Berzini sõnul viimasel kolmel aastal juurde tulnud palju vahendusfirmasid, kes suruvad end maaomanikele peale. „Nad kohutavalt pommitavad maaomanikke. Paljud väsivad survest ja müüvadki maha,“ ütles Berzin. Vestman Grupp on Berzini sõnul võtnud põhimõttelise hoiaku, et vahendajate käest nad maid ei osta.
Seotud lood
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.