Raskustes põllumajandusfirma otsib võlaaugust väljapääsu, partnerid jäid hammasrataste vahele

Oilseeds Trade’i eelmisel aastal Ugala teatris peetud lõikuspidu koos partneritega polnud selline, nagu varem. Pealtnäha oli kõik hea: laud oli lookas, peomeeleolu lõi Jaan Jaago ja tantsumuusikat tegi Nedsaja Küla Bänd. Peolised vaatasid äsja esietendunud Ugala teatritükki „Meistrite liiga“. Lõbusat pidu varjutas aga rahulolematus.

Põllumehed räägivad, et tegid Oilseeds Trade’iga eelmisel aastal kokkuleppe: kevadel ostab põllumees väetist ning tasub selle eest sügisel viljas. Eelmisel aastal kiskus asi aga päris kiiva ja põllumehi ähvardas sama kauba eest topelt maksmine. „Petad ühte, kümme kuuleb ja kaotad üheksa klienti,“ võttis eelmisel aastal juhtunu nüüd kokku ettevõtja Mardo Tigane.

Oilseeds Trade’i juhid ja omanikud Meelis Fink ja Veikko Vahar ütlesid, et tegu on eelmise aasta probleemidega. Vahari sõnul käis ettevõte mullu põhjas ära ja praegu saab ainult paremaks minna. Fink oli teemast kuuldes võrdlemisi häiritud ega mõistnud, miks on vaja tema sõnul juba möödunud probleemist üldse kirjutada. „Viimane asi lõppes kaks-kolm kuud tagasi ära, mis sellest kirjutada,“ ütles ta.

Oilseedsil on mullune majandusaasta aruanne esitamata, samuti on ettevõttel suur, enam kui 745 000eurone ajatatud maksuvõlg.

Põllumeeste jaoks on Oilseeds Trade’iga toimuv keeruline ja mõnel puhul valus teema. Pisikeses ja kokkuhoidvas põllumeeste ringkonnas räägitakse, et mitu väiketalunikku on juhtunu pärast tõsistesse raskustesse sattunud. Äripäev vestles mitme nädala jooksul paljude põllumeestega, kes tunnistasid, et probleem on olnud terav, ent oma nimega olid nõus rääkima vähesed.

Alustuseks on aga oluline mõista, milles probleem üldse seisneb. Põllumajanduses on tavaline arveldamise vorm faktooring, mis tähendab sisuliselt arvete edasilükkamist. Kui müüja annab ostjale esitatud arve finantseerijale, näiteks pangale faktooringusse, peab ostja maksma kauba eest pangale.

Põllumajanduses kasutatakse päris sageli aga tasaarveldust, näiteks ostab põllumees kevadel väetise ja muud tarvikud vilja kokkuostja käest ning seejärel annab selle eest sügisel vilja vastu. Ülejääva vilja eest annab kokkuostja aga raha. Väetise müüja annab arve faktooringusse pangale ja saab selle eest ka kohe raha. Selle loogika kohaselt peaks müüja hiljem faktooringusse antud arve ise kinni maksma, sest põllumees on saadud kauba eest juba viljaga tasunud.

Tartumaal Nõos tegutsev Silver Lehesaar on üks, kes tegi Oilseeds Trade’iga kokkuleppe: ostan kevadel väetist ja maksan selle eest sügisel viljas. Väetise arve läks edasi faktooringusse SEBsse. Lehesaare sõnul sõlmis ta Oilseedsiga nii-öelda tasaarvelduslepingu, mille kohaselt pidi Oilseeds faktooringusse läinud arve hiljem ise kinni maksma.

Pärast juhtus hoopis nii, et Lehesaar maksis Oilseedsile väetise eest viljakoormatega, aga sai ikkagi SEBst nõude maksta väetise eest rahaga. See tähendab, et Lehesaar pidi maksma väetise eest topelt.

„Minul on viljad viidud, küsige Oilseedsi käest,“ ütles ta enda sõnul pangale. Asi hakkas aga kerima ning lõppes sellega, et Lehesaar võttis pangast laenu, pani panti oma traktori ning maksis väetise eest, mille eest ta oli juba viljakoormatega tegelikult maksnud.

Lehesaar ütles, et praeguseks on asjad Oilseedsiga enam-vähem klaaritud ja võlg makstud, sest viljafirma lubas tasuda kõik kulud, mida ta pidi laenu võttes kandma. Ta tõdes, et temaga on ühendust võtnud ka teisi väiketalunikke, kes on samuti sama probleemi otsa sattunud. „Aasta aega elada õhust ja armastusest on nadi küll,“ võttis ta kokku.

Oilseeds Trade’i juhid ja omanikud Vahar ja Fink ütlesid, et kui põllumeeste jutust jääb mulje, et tasaarveleduste tõttu pidi keegi ühe ja sama asja eest kaks korda maksma, on see alatu laim ja vale. Fink ja Vahar rõhutasid, et "keegi ei ole tänasel päeval pidanud maksma sama asja eest kaks korda."

Loe artiklit täismahus Äripäeva veebist.