Välistöötajate kvoot jääb paika

Selleks aastaks välja antud elamislubade taotluste vastuvõtmine algas juba eelmise aasta detsembris ning 2. jaanuariks oli kvoot täis.

Siseminister Mart Helme sõnul ei ole aga põhjust välistööjõu piirmäära tõsta. Helme märkis, et viisavabadus Ukrainaga on tekitanud olukorra, kus isevoolu Eestisse tulevat tööjõudu on väga palju ja selle üle kontrolli saavutamine on tõsine peavalu politsei- ja piirivalveametile, maksu- ja tolliametile ning on peavalu ka demograafiliselt ja keeleliselt. "Me ei saa võtta kõiki asju ainult majanduslikus mõõtmes ja selles mõttes ei hakka me mingisuguseid järske liigutusi tegema, et me kas vähendame või suurendame seda kvooti. See kvoot on nii, nagu ta on.“

Sisserände piirarv ei tohi seaduse järgi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Kuna tähtajaliste elamislubade taotluste ja lubade andmise otsuste arv on viimastel aastatel tõusnud, tegi siseministeerium ettepaneku kehtestada sisserände piirarv lubatud maksimummääras ka 2020. aastaks. Selle järgi kehtestatakse järgmise aasta sisserände piirarvuks 1314 inimest, eelmisel aastal oli see arv 1315 inimest. Lisaks on politsei- ja piirivalveameti hinnangul Eestisse sel aastal oodata kuni 30 000 lühiajalist töötajat.

Helme sõnul ei kõnele ajutiste töölubade ja renditööjõu tormiline kasv selle kasuks, et kvooti peaks muutma. "Me tahame seda kvooti hoopiski tulevikus hakata rohkem rakendama selleks, et me saaksime tuua siia neid inimesi, kes on meile ka intellektuaalse lisaväärtuse tootmise seisukohast vajalikud, nagu võib-olla lavastajad, kultuuritegelased, baleriinid, ooperilauljad, muusikaõpetajad, ka spordiinimesed. Et meile ei tuleks selle kvoodi all ainult ehitajad, mingisugused labidamehed kuskilt Ukrainast, vaid et seda kvooti saaks kasutada paindlikumalt ja see oleks ikkagi mitte ühekülgselt ainult betoonivalamise vajaduste täitmiseks, vaid see oleks ka intellektuaalse lisaväärtuse tootmiseks," ütles ta.

Helme sõnas, et valitsus peab seisma hea ka selle eest, et Eesti püsiks tasakaalus ning neid piiranguid ei võetaks maha kellegi kasumi huvides. "Nii ei saa. Valitsus vastutab Eesti eest ja Eesti rahva eest ja loomulikult peab arvestama ettevõtjatega, aga ei saa arvestada ainult ettevõtjatega."

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar märkis sel nädalal, et väikest tööpuudust ja tööealiste arvu loomulikku vähenemist arvestades on sellisest töörändest Eestis pigem võidetud, ent sellega kaasnevad ka riskid. Näiteks kui majandust peaks tabama tagasilöök ja konkurents töökohtade pärast tiheneb, siis võivad lühiajalised töötajad raskendada tööotsingutel olevate kohalike töötajate olukorda.

Helme sõnul tulebki sellepärast seista hea selle eest, et meil juurutataks tarka majandust, mis ei vaja tema sõnul odavat ja suhteliselt vähekvalifitseeritud tööjõudu. Lisaks on tema sõnul oluline, et siinne palgatase ei sunniks oma inimesi lahkuma ja asendama neid odava võõrtööjõuga.

"Need on ka majanduspoliitilised sammud ja me töötame selle nimel ka siseministeeriumis, et vastavad eelnõud välja töötada. Need on põhimõtteliselt lõppjärgus ja kooskõlastamised teiste ministeeriumitega toovad debatid, aga me liigume sellel kursil, et Eesti ei muutuks läbisõiduhooviks.“

Juunis saatis Mart Helme laiali sisserände töögrupi ja lubas võtta välistööjõuga kaasnevate probleemide lahendamise enda kätte. Tookord soovitas ta välistööjõudu hädasti vajavatel tööandjatel töökäte leidmiseks ajusid liigutada.