Listeeriabakteri põhjustatud listerioos liigub ringi Soomes ja Euroopas laiemaltki, Soomes on tervishoiuameti uurimise all kümme juhtumit kümnete haigestunutega, kirjutab Helsingin Sanomat.
- M.V.Wooli kalatööstus on listeeriabakteri tõttu suletud. Foto: Liis Treimann
Sellest eraldi seisab veel Soome toiduameti möödunudteisipäevane teade, et kauplused on listeeriabakteri kahtlusega tagasi kutsunud 11 liiki pakendatud võileibu ja üht liiki võileivatordi. Ühest toorainest leiti listeeriabakter ja tagasi kutsuti kõik samal liinil valminud tooted.
Hollandis ja Rootsis on hiljuti olnud listeeriajuhtumeid, mis on levinud viilutatud liha kaudu. Eestis pandi hiljuti kinni kalatööstus, kust kevadel listeeriabakter leiti, lisab leht.
Listeeria tuvastati Hollandis ja Belgias 21 inimesel, vahendab Euroopa Liidu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC). Peamiselt oli tegemist eakate inimestega, aga kaks neist olid kolmekümneaastased rasedad naised. Kaks neist sai haiglaravi, kolm suri ja üks rasedus katkes.
Epideemia põhjustas Hollandi tootmisüksuses pesitsenud bakter.
Helsingin Sanomate teatel juhtus nii ka Eestis, kus kalatehasest liikvele läinud bakter nakatas 22 inimest mitmes Euroopa riigis, neist kahte Soomes. Bakter levis külmsuitsu ja graavilõhe vahendusel ja tõi viiele inimesele surma.
Hollandi ja Eesti haiguspuhangu põhjustas eri bakteritüvi. Soomes tagasikutsutud bakteritüvi pole veel teada, listeeriabakter leiti lihalt.
Helsingin Sanomat kirjutab, et Soomes saab listerioosi aastas alla saja inimese. Elanikkonna vananedes riskirühm suureneb. Soomes 2010. aastal Soomes listerioosi haigestunute analüüs näitas, et haiguse käik viis tihti sepsiseni. Listerioosi nakatunute keskmine vanus oli 70 aastat.
Listeeriabakterit on leitud ka pastöriseerimata juustult, seentelt ja süldist. Kuivatatud ja külmutatud toidus võib bakter aastaid säilida.
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?