• 27.12.19, 11:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Keskkonnaühenduste kümme uusaastasoovi Läänemere olukorra parandamiseks

Eestimaa Looduse Fondi (ELF), Puhta Läänemere Koalitsiooni ja Maailma Looduse Fondi (WWF) eksperdid panid üheskoos kirja oma uusaastasoovid ja -soovitused keskkonnaministrile Läänemere olukorra parandamiseks.
Mereäärne Lindi küla.
  • Mereäärne Lindi küla. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
2007. aastal võtsid Läänemere-äärsed riigid vastu Läänemere tegevuskava (Baltic Sea Action Plan), et parandada veekogu looduslikku seisundit. Kahjuks ei ole seatud eesmärkidest tänaseks ühtegi saavutatud. Ühenduste hinnangul on Läänemere kaitsel tarvis drastilist muutust - käes on viimane aeg hakata reaalselt tegutsema.
ELFi säästliku kalanduse eksperdi Joonas Plaani sõnul on Läänemere olukord tasapisi paranemas, ent mere hea tervise taastamiseks on tarvis märksa rohkem panustada. “Teame täna Läänemere olukorrast rohkem kui eales varem - Läänemere kaitse küsimustega ei tegele üksnes loodusteadlased, vaid ka sotsiaal- ja humanitaarteadlased. Samuti panustavad meie kodumere heaks mitmed teised osapooled, ent otsustajad on paraku jätkuvalt liiga passiivsed,” sõnas Plaan. “Endiselt ei kuulata teadlaste soovitusi ning jätkatakse paljude liikide ülepüügiga. Endiselt näeme, kuidas Läänemerre kanduvad eutrofeerumist soodustavad toitaineid ning merekaitsealade tegevuskavad jäävad osaliselt täitmata," selgitas Plaan.
Ühendused tõid Läänemere olukorra eest vastutavatele ministritele välja kümme uusaastasoovi ehk tegevust, millega kohe uuel aastal pihta hakata:
1.Merealade planeerimisel ja haldamisel tuleb rakendada ökosüsteemipõhist lähenemist, kus Läänemerd käsitletakse tervikliku süsteemina. Igat lahte, abajat, laidu või madalikku tuleb vaadata kui osa Läänemerest, mitte eraldiseisvalt.
2.Kõik teadlaste poolt öeldud looduskaitse- ja keskkonnaalased soovitused tuleb otsustajate poolt täide viia selgete tegevustena.
3.Kõigi tegevuste kavandamisel tuleb arvestada kliimamuutusega ning lõpetada tegevused, mis takistavad kliimaneutraalsuse saavutamist.
4.Merealade investeeringute planeerimisel tuleb kasuta parimaid olemasolevaid teadmisi, et hinnata võimalikke riske ning mõju. Lisaks tuleb tagada piisav seire ajakohase teabe olemasoluks.
5.Kohaldama peab parimaid olemasolevaid praktikaid, et vähendada ja leevendada kõikjal Läänemeres probleemiks olevat veealust müra.
6.Pikalt paberil või planeerimisel olevatel merekaitsealadel tuleb rakendada kõiki kavandatud kaitsetegevusi, et tagada loodusliku mitmekesisuse kaitse merealadel.
7.Kaitsetegevuste rakendamisel ja kala püügimahtude määramisel tuleb võtta arvesse erinevate liikide koosmõju ning toiduahelaid, et tagada Läänemere kalapopulatsioonide hea seisund.
8.Vähendada tuleb lämmastiku ja fosfori ärakannet Läänemerre, rakendades parimaid põllumajanduslikke ja kalakasvanduslikke praktikaid.
9.Ravimite jääkide kogumisest ja heitvee puhastamisest peab saama üldine praktika.
10.Kõikides sadamates tuleb tagada laevadel tekkiva heitvee kogumise võimekus.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.12.24, 16:53
Baltic Vianco juht: kui sinikeel siia ei jõua, on oodata Eesti veiseliha nõudluse tõusu
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele