Siseministeerium plaanib välismaalastele maa ostmise piiranguid

Väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostajad nendivad, et praeguse seaduse (KAOKS) tähelepanu on suunatud üksnes riigipiiri kaitsele. Arvestatud ei ole aga elutähtsate teenuste toimepidevuse, strateegilise infrastruktuuri toimimise, valitsusasutuste töö ja muu säärasega ehk n-ö laia pildiga.

Üks lahendust vajav probleem on siseministeeriumi hinnangul see, et praegu võivad kolmandate riikide kodanikud omandada siin kinnisvara skeemiga, kus selleks luuakse juriidiline isik Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna riigis. Näiteks võivad juriidilise isiku taga otseselt olla kolmandate riikide kodanikud või võib selle omaniku olla mõne Euroopa Majanduspiirkonna firma, mis omakorda kuulub kolmandate riikide kodanikele.

Siin viitavad VTK autorid lähiriikide, näiteks Soome kogemustele samas valdkonnas. Põhjanaabrite juures hakkas 1. jaanuaril kehtima kord, kus välisresidendid peavad riigis kinnisvara ostmiseks hankima eraldi loa. Luba maksab mõnisada eurot ning menetlus võib kesta kuni kolm kuud.

"Baltimaades on viimase kümnendi jooksul julgeolek halvenenud. Me tahtsime luua süsteemi, mis laseb meil jälgida ja juhtida Soome kinnisvaraoste, et saaksime kindlustada rahvuslikke huvisid riigi kaitsmisel," ütles Soome kaitseministeeriumi kinnisvara- ja keskkonnaosakonna juht Matias Warsta hiljuti Ylele.

Nii ranget korda nagu Soomes meil siiski ei kavandata. "Eestis ei ole praegu plaanis rakendada Soome lähenemist kinnisasjade omandamisel, et olenemata asukohast peavad kõik kolmandate riikide kodanikud ja ettevõtjad taotlema luba kinnisasja soetamiseks asjaomaselt ministeeriumilt," ütles siseministeeriumi pressiesindaja Pia Kuusik. Ta rõhutas, et VTKs kirjeldatu pole kivisse raiutud, vaid alles esialgne plaan.

Praegu näeb KAOKS ette, et kolmandate riikide füüsilistel ja juriidilistel isikutel on keelatud omandada kinnisasja väikesaartel ning riigipiiri vahetus läheduses, kui selleks pole just riiklikult olulist põhjust ja valitsuse luba – see keeld on plaanis endiselt jõusse jätta. See säte on muutmata 2012. aastast, vahepeal on aga muu seadusandlus edasi läinud ja nii vajaks ka KAOKS kaasajastamist.

Uue plaani kohaselt peaks aga kõigi välisriikide, sh ka ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna kodanikud ja ettevõtted nendes piirkondades kinnisvara ostmiseks esitama täiendavad andmed, näiteks objekti ostmise ajend, eesmärk ja rahastamisallikad, isiku sissetulekud, ettevõtte tegelik kasusaaja jms. Samuti tuleb seda teha, kui kinnisasja tahetakse omandada riigikaitseliste kitsendustega maa-aladel ehk riigikaitseobjektide piiranguvööndis. Kolmandate riikide ettevõtted ja kodanikud peavad sel juhul veel eraldi loa taotlema.

Riigikaitseobjektide hulka kuulub ka osa elutähtsate teenuste osutamiseks vajalikust infrastruktuurist. Julgeolekukaalutlustest lähtuvalt tahab ministeerium seetõttu piiranguid kehtestada ka nende vahetus läheduses, seisab väljatöötamiskavatsuses – praegu selline võimalus puudub. Kõigi elutähtsate teenuste, näiteks haiglate puhul polevat see küll põhjendatud. Plaanis on täiendada ehitusseadustikku, sätestades seal riigikaitseobjektide piiranguvöönd (sh objektide loetelu või asukoha piirkond) ja tingimused ning ulatus.

"Piirangud on aga otstarbekad näiteks Kiisa avariielektrijaama, Eleringi juhtimiskeskuse jne lähiümbruses. Lisaks on objekte, mis ei ole küll elutähtsate teenuste osutajad, kuid mille lähiümbruses on kinnisasjade omandamise piiramine julgeolekuohtudest lähtuvalt otstarbekas," kirjutatakse VTKs. Sellised objektid on näiteks Soome–Eesti gaasitoru Balticconnector kompressorjaam Paldiskis ja kavandatava Rail Balticu sõlmpunktid.

"Piirangute kehtestamisega on võimalik vältida olukordi, kus mõni Euroopa Majanduspiirkonna väline riik võib ohustada elutähtsa või muu olulise teenuse toimepidevust," leitakse VTKs. Samuti peaks muudatused tegema oluliselt raskemaks ka vaenuliku luuretegevuse.

KAOKS ei puuduta korteriomandi ja korterihoonestusõiguse omandamist ning kinnisasja koormamist korterihoonestusõigusega.

Singapuri ärimehe Sonny Aswani firmasid juhtiv kinnisvaraärimees Tarvo Teder ütles, et kolmandatest riikidest inimeste jaoks on Eestis maa ostmine juba ammu piiratud. Kui see nüüd laieneb, on see Tederi hinnangul normaalne.

Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.