Kasutatud sortidest teavitamine: kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta

Alates 1. jaanuarist 2020 jõustus taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse säte, mille kohaselt peab ettevõtja esitama igal aastal 30. juuniks Põllumajandusametile andmed põllumajandustootmises kasutatud põllukultuuride liigi, sordi ja külvipinna kohta. Andmeid tuleb esitada külviks kasutatud põllukultuuridest teravilja, söödakultuuride (kõrrelised ja liblikõielised heintaimed), õli- ja kiudtaime seemne ning kartuli kohta.

Ettevõtja saab teavitusega esitada andmeid nii eelmise aasta talivilja kui ka sama aasta suvivilja kohta. Lisaks tuleb teavituses märkida, kas kasutati sertifitseeritud seemet või seemnekartulit või hoopis oma tarbeks toodetud seemet või kartulit. Teabe peab esitama ettevõtja, kes külvab seemet ja paneb maha kartulit toidu või sööda tootmiseks. Hobiaednikud seda teavet esitama ei pea.

Andmete esitamise lihtsustamiseks loob Maaeluministeerium 1. juuniks 2020 võimaluse teha seda oma kliendiportaalis portaal.agri.ee.

Põllumajandustootmises kasutatud sortide, seemnete ja seemnekartuli kasutamise andmetele tuginedes saab riik teada tootjate vajadused ning eelistused. Eeldatavalt ootavad tootjad sordiaretusest haiguskindlamaid sorte, laiemat valikut mahesorte või hoopis sorte, mis ei vaja ressursimahukaid põlluharimisviise.

Esitatud andmete abil on võimalik Eestis aretada uusi sorte vastavalt tootjate vajadustele ning sortide esindajatel on võimalik pakkuda tootjate vajadusi ja eelistusi arvestavaid sorte, mis on kohanenud Eesti kliimatingimustega.

Osa Eesti sordilehe sortidest on aretatud Eesti Taimekasvatuse Instituudis. Meie kliimatingimustesse sobivate sortide aretuse jätkamine on väga tähtis, kui tahame tootmises näha Eesti sorte. Tootmises kasutatavate sortide andmete kogumine aitab kaasa sordiaretuse vajaduse ja suuna kindlakstegemisel ning sellega jätkamisel.

Tootjate esitatud andmed töödeldakse ja analüüsitakse. Üks andmete kasutamise olulisi eesmärke on valida standardsorte põldkatsetesse (nimetatakse ka riiklikeks majanduskatseteks) kindla liigi enim kasvatatud sortide hulgast.

2014. aastal tehtud sortide üldtendentside uuringu tulemused näitavad, et tänu uute sortide kasutusele võtmisele on saagikus 10 aastaga suurenenud 20%.

Majanduskatseid teeb Eestis Põllumajandusuuringute Keskus riigi tellimisel. Nende tulemusel hinnatakse sortide majanduslikku viljelusväärtust ja nende sobivust meie kliimatingimustes kasvatamiseks. Majanduskatsete positiivne läbimine on üks tingimusi sordi võtmiseks sordilehte, mis võimaldab hakata seda sorti turustama nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidus.

Ettevõtetes kasutatakse sageli oma tarbeks toodetud seemneid ja seemnekartulit, millest osa on kaitsealust sorti. Kaitsealuste sortide seemnete ja kartulite kasutamine oma ettevõttes on lubatud ettenähtud tingimustel. Üks neist on kohustus järgida kaitsealuse sordi seemne kasutamisele kehtestatud nõudeid ning sordiomaniku õigust kontrollida nõuete järgimist ja saada õiglast tasu. Selle kohta on lähemalt kirjutatud 2018. aasta alguses avaldatud Maablogi postituses.

Oma tarbeks kasutamise puhul on oluline jälgida sordi puhtust ja ehtsust, sest seemnete ning seemnekartuli sertifitseerimine ja paljundamine on kvaliteedi tagamise skeem. Kategooria alanedes väheneb sordiehtsus ja -puhtus, misläbi väheneb ka saagikus ja haiguskindlus.

Oma tarbeks tootmisel sorteerivad ja puhastavad tootjad korralikult seemet ja kartulit, kuid kuna sordiehtsus ja -puhtus on põlvnemise kontroll, siis pole enam sugugi kindel, mis sordi seemne või kartuliga on tegemist.

Kuigi Eestis on toimiv sortide kaitse alla võtmise süsteem, on kaitsealuste sortide omanikel jätkuvalt raskusi kasvatajalt oma tarbeks toodetud seemne tasu kättesaamisega. See vähendab aga sordikaitse all olevate sortide omanike tulu ja mõjub uute sortide aretusele pidurdavalt.

Kutsume kõiki põllumajandustootjaid 4. märtsil toimuvale sordikaitseteemalisele seminarile-diskussioonile Tartu V Spa Hotelli konverentsikeskuses. Seminari korraldab Ühenduse Sordiamet kui Euroopa Liidu sordikaitset koordineeriv organisatsioon. Üritus on tasuta ja sellele saab registreerida Maaeluministeeriumi veebilehel.

Kristiina Digryte, Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik

Allikas: Maablogi