Täna 30 aastat tagasi loodi Maa-amet

Täna peame elementaarseks seda, et üldjuhul maa, mida kasutame on meie enda oma, avalikus kasutuses olevad maakaardid on täpsed ja teadlikult moonutamata. Aga see pole alati nii olnud.

Teatavasti Nõukogude okupatsiooni ajal oli ainsaks maaomanikuks riik. Aja muutudes lubati alates 1988 suurmajandite äärealadel põllumajanduslikuks tootmiseks talusid moodustada. 1989 võeti vastu Eesti NSV taluseadus. Juunis 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse maareformi läbiviimise kohta. Eesti taasiseseisvumine tähendas järjekordseid muudatusi maasuhetes ja uut maareformi.

Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits ütles, et täna on põhjust heita pilk minevikku, sest teekond on olnud huvitav ja seda mitte ainult Maa-ametile endale, vaid ka kõigile eestimaalastele, sest on ju maa üks tähtsamaid omandivorme, mida eestlane väärtustab. „Sellegi poolest, eeskätt hoiame pilgu olevikus ja tulevikus, sest kodanike ootused seoses maa kohta käiva infoga on õigustatult kõrged“, lisas Tiits.

Aasta tagasi tegi Maa-amet registrites põhjaliku korrastuse, kevadel avati satelliidiandmete keskus ja hiljuti avaldas Maa-amet geoportaalis uued ortofotod. Tambet Tiits selgitas lähema tuleviku visiooni ja ütles, et tahame hakata Eestit katma kolmemõõtmeliste ruumiandmetega ning soovime panustada sellesse, et katastri ja ehitisregistri vahel oleks parem kooskõla, see tähendab, et need hooned, mis on aeromõõdistamise käigus saanud kaardile, oleks ka ehitisregistris. Samuti on suund sellele, et planeeringute info oleks igale maaomanikule hõlpsamalt kättesaadav. Meie eesmärk on luua läbipaistvam süsteem ja et iga kodanik oleks paremini oma maaga seonduvas informeeritud.