Möödunud reedel, 17. jaanuaril, rääkis Venemaa põllumajandusministri asetäitja Sergei Levin Grüne Woche messil toimunud paneeldiskussioonis Vene-Saksa kahepoolse koostöö arendamisest ja põllumajandustoodete ekspordi tulevikust.
- Venemaa põllumajandusministri asetäitja Sergei Levin. Foto: mcx.ru
Nagu märkis Sergei Levin, on Venemaa sanktsioonide kehtestamisest möödunud viie aasta jooksul keskendunud tootmisele ja toodetu ekspordile. „Viimase kümne aasta jooksul on Venemaal põllumajandustootmine enam kui kahekordistunud, mis võimaldab meil maailmaturule tarnida märkimisväärses koguses toitu. Eelmisel aastal ulatus põllumajandustoodete eksport enam kui 25 miljardi dollarini ja 2000. aastaga võrreldes kasvas see peaaegu kakskümmend korda,“ rääkis Levin.
Tänapäeval on põllumajandus üks Venemaa majandussektoritest, kuhu Saksamaa otsesed investeeringud juba aktiivselt voolavad. Näitena suurte pikaajaliste äriprojektide edukast rakendamisest Venemaal nimetas Levin Tönnies Libensmitteli osalusel ja tehnoloogilisel toel asutatud APK DON-i ettevõtete grupi tegevust, aga ka koostööd Saksamaa ettevõtetega CLAAS ja Solana, mis tegelevad põllutöömasinate ja seemnekartuli müügiga. Ka kiitis ta taimekaitsevahendeid tootvat Syngentat, kes teeb kohapeal ka teadus- ja aretustööd.
Vene-Saksa kahepoolse koostöö oluline komponent on teadusküsimused, samuti arengud mahepõllumajanduse valdkonnas. Vene pool on huvitatud välismaistest kogemustest selles vallas, aga ka mahetoodete ekspordi suurendamisest. 1. jaanuaril jõustus Venemaal mahetoodete föderaalseadus, mis loob selliste toodete tootjate ja nende toodete märgistamise sertifitseerimissüsteemi. Täna on Venemaal selles valdkonnas juba edukas kogemus - suurim piimatootja Eko-Niva toodab mahepiima, mida tarnitakse Lätti orgaanilise imikutoidu tooraineks ja mida müüakse ka Saksamaa turule.
Sergei Levin rõhutas, et Venemaa on valmis jätkama aktiivset koostööd Saksamaa partneritega kõigis põllumajandussektorites ja loodab meeldivale koostööle.
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.