Talunik teab rääkida: jätkusuutlik ja säästlik elustiil teeb õnnelikuks!

„Ma kasvasin maal vanaema juures. Tema õpetas mind ravimtaimi tundma ja korjama,“ räägib Maria.

Maria sattus Saaremaale tänu oma abikaasale, kes ta sinna elama kutsus. Maal elatakse ikka koos loodusega, kust leiab abi ka erinevatele tervisehädadele. Nii näiteks ei tormatud kohe poodi, kui pereliikmetel kusagil midagi valutama hakkas, vaid abi leiti hoopis loodusest. Tänu Maria teadmistele ja väga headele toodetele tekkisid ka esimesed kliendid, kes erinevate tervisemuredega Maria poole pöördusid. Just inimeste nõudlusest saigi alguse külapood, kust täna, seitse aastat hiljem, leiab igal hooajal üle 70 erineva talutoote.

Maria jaoks on tähtis jätkusuutliku ettevõtlusega elustiil. „Loodus pakub meile pisikeste etappide kaupa erinevaid taimi. Nii on võimalik aastaringselt tootmisega tegeleda, ilma et ennast ja loodust ära kurnaks,“ arvab Maria ja lisab, et tänu loodusele on talu tootevalik küll väga mitmekesine, kuid tema keskendub ainult nendele taimedele, mida ta põhjalikult tunneb. Kuna looduses on taimi, mis õitsevad ainult kaks nädalat aastas, peab korjamist väga hästi planeerima. „Üks on kindel – ma ei aja taga mahtu, vaid tegutsen vastavalt nõudlusele ja sellele, mida loodus pakub,“ kinnitab Maria. Ta on veendunud, et sellise tootmisstiiliga küll rikkaks ei saa, kuid süda on rahul ja meel rõõmus.

Enamik taimi korjatakse koos pereliikmete ja tuttavatega talu kolmeteistkümnelt hektarilt. Lisaks on perenaine ise taimi juurde istutanud. Näiteks tõi ta Islandilt lõhnava madara seemneid. See taim kasvab siinses keskkonnas väga hästi. Lisaks on ta soodustanud nurmenukkude levikut. Talul on ka oma roosipõld, mille vitamiinirohketest marjadest valmistatakse moosi, želeed, äädikat ja siirupit. Tootmiseks kasutatakse Orissaares asuvat suurt 140 m2 suurust tehast.

Esimesteks toodeteks olid leedriõie- ja angervaksasiirup, mis on tänaseni Maria lemmikud. Peagi lisandusid raudrohusiirup ja õunaäädikas, mida toodetakse aastas lausa mitu tonni. Perenaise sõnul kasvatatakse Eestis just selliseid õunu, mis siidri tegemiseks ei sobi, kuid on ideaalsed ubinad õunaäädika valmistamiseks. „Meie ostame õunu kokku ümberkaudsetest taludest, tänu sellele on säilinud lähikonna suured õunaaiad,“ tõdeb Maria.

Ta lisab, et mõnusat 3%-4% õunaäädikat saab suveõuntest, millel on hea suhkrusisaldus. Näiteks valgest klaarist ja lambaninast. Kangemat, 6% õunaäädikat saab aga nii-öelda külma saanud õuntest. Nii tõuseb ubinate suhkrusisaldus, see tagab kõrgema alkoholi- ja äädikhappe sisalduse. Selle aasta jõuludel lisanduvad talu valikusse ka esimesed veinid. „Mulle meeldib teha selliseid veine, millel on väike vimka sees,“ naeratab Maria. Üheks selliseks on näiteks tomati- ja porgandimahlast vein ja teiseks viikingite vein ehk meevein. Rabarberi vein on maitsestatud lõhnava madraga.

Talu üks ägedamaid tooteid on porgandiäädikas, millel on ka üks tulihingeline prantslasest fänn, kes tellib seda igal aastal umbes 300 liitrit ja kasutab seda oma restoranis pakutava faasani marinaadis. Toode aga sündis Maria sõnul läbi juhuse. „Mul on hästi agar ämm, kes kasvatab väga palju erinevaid põllusaaduseid. Tihti rohkem, kui tal endal neid vaja on. Nii tõi ta kuus aastat tagasi mulle 70 kilo porgandeid, millest tegin porgandimahla, mis läks aga käärima,“ jutustab Maria. Ta ei tahtnud toodet maha valada ja otsustas, et teeb sellest hoopis veini. Keegi oli aga veinitünni näppimas käinud ja vein läks raisku. „Mina ei andnud alla, filtreerisin toote ära, lisasin sellele äädikabakterit, natuke ebaküdooniat ja jätsin aastaks seisma,“ meenutab perenaine. Umbes aasta pärast oli kaks korda luhta läinud tootest sündinud hoopis midagi erilist – imeline porgandiäädikas.

Toodete kasutamise kohapealt õpetavad kliendid rohkem Mariat kui tema neid. Kadakaäädikas sobib hästi süldi maitsestamiseks, kuid sellega saab puhastada ka nahka ning loputada juukseid. Mehed teavad rääkida, et ebameeldivalt lõhnavate jalgade korral saab abi kadakaäädika vannist. Angervaksatoodetega alandatakse põletikku, palavikku ja vererõhku ning vedeldatakse ka verd. Perenaine soovitab tarbida angervaksasiirupit ka näiteks peale napsitamist.

Huvi erinevate ehtsate talu- ja loodustoodete järele aina kasvab. Nii lisandub igal aastal Maria talu valikusse uusi tooteid. Talul omandas ka mahekäitleja õigused ja peagi on kogu tootmine mahe. „Tootmismahud suurenevad mul igal aastal, mistõttu võib peagi ette tulla olukord, kus teatud toorainet tuleb hakata mandrilt sisse ostma või seda ei olegi üldse enam kunagi saada,“ mõtiskleb Maria tuleviku üle.

Siiri Soosaar

Artikkel valmis ETKLi katuskaubamärgi “Ehtne Talutoit” tutvustuseks.