Börs: viirus ja euro tugevnemine surusid nisu hinda allapoole

•Nisuhinnad on jätkuvalt langustrendis, sest investorid muretsevad koroonaviiruse pärast ning euro tugevneb. Lisaks sellele on fondid oma tõusule panustavatest positsioonidest loobumas ning tehniline pilt on kehv.

•Selle nädala teisipäeval toimunud GDT piimahindade oksjonil toimunud langus oli oodatust väiksem. Samas usutakse, et turg püsib koroonaviiruse tõttu ka edaspidi surve all.

•Kakaohinnad odavnesid, sest suuremad tootjariigid tõstavad oma preemiaid. See tõstab omakorda šokolaaditootjate sisendhinda, mille tõttu võib lõpptoodete nõudlus väheneda.

•Naftahinnad kukkusid koroonaviiruse tõttu kahe ja poole aasta madalaima tasemeni. Samuti selgus, et Venemaa ei toeta edasisi OPECi naftatootmise kärpeid.

Euronexti nisufutuurid langesid sellel nädalal järsult. Peamiselt on põhjuseks koroonaviirusega seotud mõjud ning finantsturgude kiire odavnemine, vahendab Reuters.

Maikuu futuur odavnes nädalaga kokku 2,9 protsenti, 181,5 euroni tonnist. Ühtlasi on tegemist madalaima tasemega alates eelmise aasta novembrist.

Lisaks koroonaviirusele oli hinnalanguse taga ka USA turu odavnemine ning fondide otsus tõusule panustavatest positsioonidest loobuda. “Tõesti tundub, et fondid soovivad oma positsioonidest loobuda,” ütles üks futuuridega kaupleja Reutersile.

Nisule avaldas survet ka tugevnev euro, mis sai hoogu juurde Föderaalreservi otsusest erakorraliselt intressimäärasid alandada. Samas toimis see osaliselt ka toetajana, sest finantsturgudel toimus pärast seda ajutine taastumine.

Euroopa Liidu nisueksport püsib aga jätkuvalt tugev. ELi pehme nisu eksport väljapoole regiooni tõusis veebruaris viimase 10 aasta kõrgeima tasemeni ning oli 1,46 miljonit tonni, selgub Refinitivi andmetest.

Maisi juunikuu futuuri hind langes nädalaga 1,9 protsenti, 166,25 euroni tonnist. Rapsiseemnete hind langes 2,5 protsenti, 377,75 euroni tonnist.

Sellel nädalal toimus ka Global Dairy Trade (GDT) piimahindade oksjon, kus hinnad langesid oodatust veidi aeglasemalt, aga turg peaks ka edaspidi surve all püsima.

GDT oksjonil langesid hinnad eelmise oksjoniga võrreldes 1,2 protsenti. Täispiima pulber odavnes 0,5 protsenti, 2952 dollarini tonnist. ASB ökonomistid ootasid 3protsendilist langust.

ASB põllumajandussektori ökonomist Nathan Penny ütles, et koroonaviirus on piimaturu jaoks suur probleem. Samas langesid hinnad küllaltki vähe, mis näitab, et sellega seotud kartused on stabiliseerumas.

“Viirus on levinud Iraani, Itaaliasse ja Lõuna-Koreasse, aga Uus-Meremaa jaoks pole need väga suured turud. Kui vaadata aga Hiinat, siis lootus, et asjad stabiliseeruma hakkavad, on piimaturu jaoks palju suurem uudis,” nentis Penny.

Samas oodatakse, et hinnalangus siiski jätkub. “Mõju ekspordihindadele avaldus selle kuu oksjonis vaid osaliselt. Me arvame, et hinnad on märtsis ka edaspidi surve all,” ütles põllumajanduse ökonomist Susan Kilsby.

Kakao hinnad langesid nädala lõpus viimase kuue nädala madalaima tasemeni, sest turuosalised muretsevad nõrgeneva nõudluse pärast, mis on osaliselt seotud koroonaviiruse levikuga.

Kakao hind kukkus nädala lõikes 2,9 protsenti, 2752 dollarini tonnist. Viimati kauples kakao nii madalal jaanuari keskpaigas.

Kauplejad tõid välja, et nõudlus võib Euroopas koroonaviiruse leviku tõttu nõrgeneda. Euroopa on maailma suurim šokolaaditarbija. Lisaks sellele arvatakse, et tootjad, eelkõige Elevandiluurannik ja Ghana, võivad oma hinnapreemiaid tootjate kaitsmiseks tõsta.

Šokolaaditootja Lindt hoiatas eelmisel nädalal, et šokolaadi hinnatõus on sektoris vältimatu, sest suuremad kakaotootjad hakkavad küsima kõrgemaid preemiaid.

Suhkruhinnad olid samuti languses, sest fondid likvideerisid tõusule panustavaid positsioone, mis pani hinna jaanuaris ja veebruaris kiiresti tõusma.

“Suhkru hinnalangus oli suur, aga enne seda toimunud tõus oli samuti korralik. Tänu sellele on aasta algusega võrreldes hinnad siiski plussis,” nentis Commonwealth Bank of Australia analüütik Tobin Gorey Reutersile.

Naftahinnad langesid ka sellel nädalal korralikult, sest Reuters kirjutas, et Venemaa ei lepi täiendavate naftatootmise kärbetega.

Brenti toornafta odavnes nädalaga 6 protsenti, 47,94 dollarini barrelist. WTI kaotas 3,3 protsenti ja kaupleb 44,1 dollaril barrelist. Viimati oli nafta hind nii madalal 2017. aasta juulis.

Venemaa kõrge ametnik ütles Reutersile, et riik ei ole tootmiskärbetega päri ning pigem ollakse nõus olemasolevaid kärpeid ajaliselt pikendama. See pani nafta kiiresti odavnema.

“Tegelikult on tähtis, mida Saudi Araabia teeb. Kui Venemaa liitub, siis väga palju see ei aita. Me tahame näha, kas OPEC on valmis ka täiesti üksi neid kärpeid tegema,” ütles Petromatrixi konsultatsioonifirma analüütik Olivier Jakob.

Rotterdami 95 bensiini hind kallines aga 3,5 protsenti, 497 dollarini tonnist. Diislikütus odavnes 3,3 protsenti, 434 dollarini tonnist. Kerge kütteõli kaotas 2,8 protsenti ning tonn maksab 423 dollarit.