"Praegusel keerulisel ajal, mil meil on oma kaasmaalastel töökohti vajaka ning kus iga päev tekib juurde inimesi, kes töö kaotavad, peame toetama Eesti elanikke. Neil peab olema võimalus vabadele töökohtadele asuda,“ ütles siseminister Mart Helme ajalehele Pealinn.
- siseminister Mart Helme. Foto: Äripäev AS
Eriolukorra ajal on piiratud välismaalaste riiki sisenemine, et tõkestada COVID-19 viiruse levikut. Need välismaalased, kes praegu Eestis seaduslikult viibivad, kuid ei ole kasutanud ära maksimaalset lühiajalise töötamise aega, saavad jätkata Eestis töötamist.
"Viimasel ajal on esitatud väide nagu sõltuks Eesti toidujulgeolek võõrtööjõust. Eesti toidujulgeolek ei sõltu 300 põllumajanduses töötavast võõrtöölisest. Just nii paljude selles valdkonnas töötvate välismaalaste töötamise õigus lõpeb aprilli jooksul. Kriisiolukord nõuab kiiret kohanemist. Tulenevalt eriolukorrast ei saa tööandjad arvestada välistööjõuga, keda viiruse tõkestamise nimel riiki ei lubata. Kriisi tõttu on ka olukord majanduses muutumas ja eelkõige on oluline viia kokku tööjõudu vajavad tööandjad ja Eesti elanikest tööotsijad,“ märkis Helme.
"Palju on küsitud, kas Eesti kavatseb leevendada võõrtööjõu Eestisse toomise ja kasutamise reegleid. Praegusel keerulisel ajal, mil meil on oma kaasmaalastel töökohti vajaka ning kus iga päev tekib juurde inimesi, kes töö kaotavad, peame toetama Eesti elanikke. Neil peab olema võimalus vabadele töökohtadele asuda,“ ütles siseminister Mart Helme. Tema sõnul tuleb ka arvestada, et paljud riigid, sh Ukraina, on oluliselt piiranud oma elanike riigist väljumist.
Soovitame tööandjatel pöörduda töötukassa poole nõu ja abi saamiseks. Eestis on praegu üle 40 000 registreeritud töötu, ka enne eriolukorra algust oli Eestis üle 36 000 registreeritud töötu, kes on tööd otsinud pikemat aega. Neist 1 500 oli viimane töökogemus taime- või loomakasvatuse või toiduainetetööstuse valdkonnas.
Loe täismahus artiklit ajalehest
Pealinn.
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?