Amet jätkab lisaks kontaktivabadele ja vahetut reageerimist vajavatele kontrollidele ka prioriteetsete plaaniliste kontrollidega ettevõttes kohapeal.
- Tuleb jätkata kohapealsete plaaniliste kontrollidega, veendumaks nii loomapidaja kui ka toidu tootja, valmistaja või müüja tegevuse nõuetekohasuses. Foto: Pxabay
Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Katrin Reili rõhutab, et kõikidel kontrollidel, mis teostatakse ettevõttes kohapeal, rakendatakse kõiki ettevaatusabinõusid, et kaitsta nii oma töötajaid kui ka kliente. „Järelevalvet tehes lähtutakse 2+2 põhimõttest ja kasutatakse kaitsekindaid ning vajadusel ka maski. Kontrollidel järgitakse kõiki Terviseameti soovitusi ja eriolukorra juhi poolt kehtestatud meetmeid,“ selgitas Reili.
Eriolukorras teostatavad kontrollid puudutavad ennekõike kõrgesse ja keskmisesse riskiastmesse hinnatud tegevusi. „Tänaseni oleme teinud posti teel või elektroonselt edastatud dokumentide kontrolle ja teostanud järelevalvet käitleja või loomapidaja juures juhtudel, mille puhul toidu ohutuse ja looma heaolu ning tervise tagamine muul viisil pole võimalikuks osutunud. Järelevalveasutusena peame jätkama lisaks eelnevale ka ennetava iseloomuga kohapealsete plaaniliste kontrollidega, veendumaks nii loomapidaja kui ka toidu tootja, valmistaja või müüja tegevuse nõuetekohasuses,“ kirjeldas Reili.
Kaupade nõuetekohasust kinnitavate tõendite (nt sertifikaatide) väljastamiseks läbiviidavad toimingud, tapamajade kontroll ja piiripunktide töö jätkub tavapäraselt. Ametil on tagatud valmisolek reageerimaks ohuolukordadele nagu loomataud, toidutekkeline haiguspuhang ning loomade väärkohtlemine.
Kogu suhtlus toimub endiselt eelistatuna telefoni, e-posti või kirja teel. Kõikidele kirjadele ja telefonikõnedele vastatakse. Juhul kui soovitakse siiski ametnikuga kohtuda, palume eelnevalt aeg kokku leppida. VTA kontaktandmed on leitavad
siit.
Klientidel palume kõik võimalikud toimingud teostada e-kanalites. Andmeid ja taotlusi saab edastada läbi riikliku
alkoholiregistri ja
kutselise kalapüügi registri. Samuti on läbi
Maaeluministeeriumi kliendiportaali võimalik teha väljaveosertifikaatide taotluseid.
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.