Põllumajandusamet alustas värske puu- ja köögivilja turgudel ja välimüügilettidel turustamise järelevalvet. Arvestades kujunenud olukorda on veelgi olulisem, et turg jääks ausatele kauplejatele, kohalik toodang jõuaks ostjani ja toodete päritolu kohta avaldatud teave oleks usaldatav.
- Kõik värske puu- ja köögiviljaga kauplejad peavad järgima turustusnõudeid. Foto: Pixabay
Nõuded värske puu- ja köögivilja (aiandustoode) turustamisel kehtivad mistahes müügikohtades. Turustatavad aiandustooted peavad olema värsked ja ilma riknemise tunnusteta ning varustatud nõuetekohase teabe ja dokumentidega. Kauba juures hinnasildil peab olema selgelt nähtavalt märgitud päritoluriigi nimi. Kvaliteedi kaotanud aiandustoodete müük, kaasa arvatud soodushinnaga, ei ole lubatud.
Kõigi müügil olevate värskete aiandustoote päritolu tõendamine on müüja vastutus. Lisaks kauba saatedokumentidele pööratakse suuremat tähelepanu pakendimärgistusele, mis peab samuti võimaldama tuvastada toote päritolu. Vajadusel tehakse kontrolle ka tootmiskohtades.
Põllumajandusamet on teinud tihedat koostööd värske puu- ja köögivilja tootjate ja Aiandusliiduga, kohalike omavalitsuste ja turuvaldajate ning teiste riigiasutuste, sh Maksu- ja Tolliametiga, ning tänab kõiki, kes on aktiivselt panustanud ja võtnud ka omalt poolt kasutusele täiendavad abinõud aiandustoodete päritolu jälgitavuse tagamiseks ning olnud abiks nii müügikohtade tuvastamisel kui müüjate nõuetest teavitamisel.
Infovoldik täpsema teabega
Värske puu- ja köögivilja turustusnõuded on leitav nii eesti kui vene keeles Põllumajandusameti veebilehelt.
Aiandustooted, millede päritolu ei ole toote juures märgitud, mille müügipakenditel puudub märgistus või mille päritolu ei suudeta usaldusväärselt tõendada, kõrvaldatakse müügilt. Rikkujate suhtes kohaldatakse ettenähtud meetmed ja nende nimed avalikustatakse Põllumajandusameti kodulehel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.