Koristustööde esimene etapp toimub täna ja homme (neljapäeval ja reedel). Täna on võrke tragimas inspektsiooni oma meeskonnad kokku 8 alusega. Reedel, 5. juunil ehk maailma keskkonnapäeval liituvad tragijatega ka keskkonnaminister Rene Kokk ja Lõuna-Eestis visiidil olev president Kersti Kaljulaid, andes omapoolse panuse Eesti suurima järve seisukorra parandamisse.
Vanade triivima jäänud võrkude eemaldamine on vajalik, sest need ohustavad kalu, on ohuks ka veeliiklusele ning lõhuvad veesõidukite mootoreid ja kalastajate püügivahendeid.
„Risuvõrkude eemaldamine järvest on vajalik ja tänuväärne, sest neid ei kutsuta ilma asjata mõrtsukvõrkudeks – nad on väga suur oht kogu vee-elustikule. Samas peame töötama selles suunas, et meil poleks põhjust neid iga-aastasi ressursimahukaid ja aeganõudvaid ettevõtmisi teha. Täna on laual mitmeid lahendusi, mida kõikide osapooltega arutama peame,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk.
Koristustööde teine etapp on plaanis soodsate ilmaolude korral läbi viia juuni teisel nädalal, siis löövad kaasa ka harrastuspüüdjad ja kutselised kalurid. Harrastajad ja kutselised kalurid panustavad aasta-aastalt rohkem tragimisse, millega näitavad oma hoolivust kalavarude ja järve seisukorra vastu.
„Seekordsed tragimised toimuvad Peipsi põhja- ja keskosas, sest talvisel püügihooajal oli suurem püügisurve just selles piirkonnas. Samuti on teada, et võrkude kaotsimineku aegu puhusid lõunatuuled ning seega võib eeldada, et võrgud kandusid ülespoole,“ selgitas Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna peainspektor Ivo Kask.
igal aastal jääb järve triivima hulk püüniseid. Osalt on tegu jää ja tuultega paigast liikunud nakkevõrkudega, osal juhtudest on arvatavasti põhjuseks püüdjate hoolimatus. „Kuna võrgud ei maksa kuigi palju, siis ei vaevuta neid igakord püügi lõppedes järvest välja tooma,“ märkis Kask. Tõenäoliselt on järves triivivate võrkude hulgas ka ebaseaduslikke, ilma loata püügile pandud nakkevõrke.
Keskkonnainspektsioon korraldab Peipsi järve risuvõrkudest puhastamist alates 2006. aastast.
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele