Kasvupinnas: Kuidas saavad kümned tuhanded Eesti lehmad sel aastal lüpstud?

Nii on suurfarmides tööl olnud siiani võõrtöölised, kes oma tööd on hästi ja südamega teinud. Palga üle ei saa kurta, keskmine brutopalk jääb lüpsjal 1200 euro kanti, küündides kuni 1600 euroni. Maksudki laekuvad riigile kenasti. Miks siis valitsus ei luba võõrtöölisi riiki, seda maaettevõtjad ei mõista.

Homme, 23. juunil, saates „Kasvupinnas“ arutlevad kaks suurt piimatootjat, Vaklak OÜ juhatuse liige Margus Muld ja Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu juhatuse liige Raul Soodla, koos Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liikme Vahur Tõnissooga sektorit räsiva tööjõukriisi teemadel. Peagi võib olla olukord, kus piimafarmidest on puudu 400 lüpsjat ja kes siis lüpsavad ära need 21 000 lehma.

Muld nentis saates, et kurb on see, et võõrtööjõu teema on poliitiliseks aetud. „Seda tuleks võtta kaine mõistusega, nii nagu seda teevad meie naabrid soomlased ja Läti-Leedu. Kui on vajadus, siis on mõistlik need inimesed ikkagi riiki lubada ja soodustada seda, et see majandusharu saaks areneda ja me ei peaks kasutama renditööjõufirmasid. On ju selge, et kui inimesed endale otse tööle võtame, siis on ka maksud nende pealt kindlasti makstud, Eestisse makstud,“ rõhutas Muld.

Positiivse poole pealt toob Soodla välja, et maal on elu võimalik: Eesti ei ole vaid Tallinn ja nii tuleb osata ja tahta näha ka suuremat pilti.

Saadet toetab Agroekspert.