Peagi veetakse Eestis vilja vaid elektrooniliste veoselehtedega

Waybiller on tänaseks liidestatud KEVILI viljaterminalidega Rõngus ja Roodeväljal ning ka kõikide KEVILI suuremate ladudega erinevates sadamates. Kui 2019. aasta viljahooajal tehti e-veoselehega umbes 20–30% vedudest, siis 2020. aasta viljahooajal on plaan juba pea kõik viljaveod e-veoselehega teha.

Vestlesime põllumeeste ühistu KEVILI logistikajuhi Toomas Tensinguga, et uurida, kuidas KEVILI e-veoselehed kasutusele võttis.

E-veoselehtedele üleminekule sai mõeldud juba aastaid tagasi. Mina ja KEVILI teised töötajad kulutasid pabersaatelehtede töötlemisele väga palju aega — alates täitmisest kuni saatelehtede arhiveerimiseni. Sain aru, et nii edasi minna ei saa ning tuleb kasutusele võtta elektrooniline keskkond, kus toimuks ühes kohas nii veotellimuse loomine kui ka sellega kaasnev info töötlemine, mille tulemuseks on e-veoseleht. Otsisin ja uurisin erinevaid variante ning silma jäi Thorgate (Waybilleri arendanud tarkvaraettevõte), mis on välja kasvanud start-upist. See andis lootust, et Thorgate tajub hästi erinevate protsesside seotust ja nende digitaliseerimise vajadust. Nüüd kasutame kõikide suuremate projektide puhul e-veoselehte, mis on loomulik osa transpordi korraldamise protsessist. E-veoselehed tagavad oluliselt täpsema ning kiirema info liikumise.

E-veoseleht on võrreldes pabersaatelehega kiiremini tekitatav (tähendab autojuhile läbi Waybilleri vaid paar klõpsu). E-veoseleht on ka täpsem, kuna algandmed tulevad süsteemist. Autojuhtidel on tarvis vähem andmeid täita, seega e-veoselehed on väiksema inimliku veafaktoriga. Kuna andmed on algusest peale digitaalsed, siis on võimalus neid paremini töödelda ja analüüsida. E-veoselehed tähendavad ka kiiremat info liikumist ja väga olulist ajasäästu kõikidele osapooltele.

Kokkuvõttes on e-veoselehed asendamatud ning kui oled digitaalsete saatelehtede peale liikunud, siis enam pabersaatelehtedega tegemist teha ei soovi.

Põllumeeste ühistu KEVILI liikmetest põllumehed on üldiselt uuendusmeelsed, kes on samas ka säilitanud pragmaatilise meele, seistes kahe jalaga kindlalt maas. Kui nad näevad, et innovatsioon võib nende tegevusele kaasa aidata, siis nad on väga valmis õppima ja uusi lahendusi katsetama.

Waybilleri kasutamise koolitust oleme seni teinud igale põllumehele personaalselt, kuid kui e-veoselehega seotud viimased uuendused on rakendatud, siis planeerime teha ka ulatuslikuma koolituse.

Põllumehe vaatevinklist on e-veoselehe peamiseks võiduks reaalajas ülevaade temaga seotud koormate liikumisest. Ta näeb, kui veotellimus on loodud, kes tuleb laadima (veoki number ja autojuhi telefoninumber) ning kuhu ja millal on koorem jõudnud. Peamiseks murekohaks on olnud sisse kujunenud harjumuste muutmine, kuna see võtab aega.

Veofirmade puhul on üldjoontes samuti valmisolek olemas, kuid siin ei saa ära unustada, et suur on inimeste arv, kellele on vaja e-veoselehe kohta suuniseid ning selgitusi jagada. Sellega tuleb arvestada ja on vaja aega ning kannatust, et viia e-veoselehe kasutamise valmidus võimalikult paljude kasutajateni — veoettevõtte omanikeni, logistikuteni ning autojuhtideni. Neil kõigil on oma nägemus ja tempo e-veoselehe kasutusele võtmiseks.

Hea meel on aga näha, et uuendusmeelne hoiak on muutumas valdavaks ning e-veoselehe kasutajate arvu kasvades on tulnud lõpuks kaasa ka need, kes esmalt kahtlesid.

Veofirmade puhul on hetkel peamisteks murekohtadeks olnud ebaühtlane andmeside kvaliteet Eesti eri paigus ning erinevused autojuhtide tehnoloogia kasutamise kogemuse osas.

Terminali ja sadamate töötajad on kenasti e-veoselehe vastu võtnud. Nende ainus ja mõistetav mure on see, et kui e-veoselehe kasutamine mingil põhjusel takerdub, siis see pärsib vastuvõtu kiirust. Samas on siis varuvariandina alati võimalik vormistada ka pabersaateleht.

Terminali ja sadamate töötajatele on väga oluline info liikumise kiirus, täpsus ning e-veoselehe tarkvara töötamise stabiilsus. Väga oluliseks peavad terminali ja sadamate töötajad ka seda, et kõik autojuhid kasutaksid e-veoselehte ning on hea meel tõdeda, et asi sinnapoole ka liigub. Olukord, kus osad vedajad kasutavad e-veoselehte ja osad mitte, tekitab segadust ja liigset ajakulu.

Terminalid, nii nagu kõik vilja vastuvõtu kohad, saavad läbi e-veoselehe reaalajas infot saabuvate ja väljuvate koormate kohta, mis on abiks töö korraldamisel. Pabersaatelehele kirjutatud tekst ei pruugi olla selgelt kirja pandud ning see on toonud kaasa valede andmete sisestamise laoprogrammidesse. E-veoselehega on sellised eksimused viidud miinimumini.

Hakkame kindlasti täielikult kasutama digitaalset veoselehte. Usun, et mõne aasta pärast on digitaalne saateleht sama loomulik ja lihtne nagu praegu netipanganduse kasutamine.

Lisaks KEVILIle on läbi Waybilleri e-veoselehti hetkel juurutamas ka Baltic Agro ja Avena. Seega võib tõdeda, et mõne aasta pärast veetakse Eestis vilja vaid elektrooniliste veoselehtedega.

Ivar Merilo, E-veoselehtede infosüsteem Waybiller