Suur fotogalerii: Rannu Seemnes toimus esitluspäev

Rannu Seeme OÜ ei vaja põllumajandustootjatele tutvustamist, on seal ju mitmeid erinevaid põllupäevi läbi aastate korraldatud. Sestap tutvustas ettevõtte juht Madis Ajaots lühidalt millega Annikoru teraviljakeskuses tegeletakse.

„Maad on meil kasutuses pea 2280 hektarit. Oleme tegevad seemnekasvatuses ja sertifitseeritud põlde on meil hetkel 861,45 hektarit. Kõige enam kasvatame tänavu talinisu ja seda 679 hektaril ning talirapsi ja –rüpsi, neid kokku pea 530 hektaril. Uba on meil 66,1 ha, tatart 34,7 ha, kümnel hektaril kasvab lääts. Liblikõielisi heintaimi kasvatame 57,2 hektaril ja kõrrelisi heintaimi 140,6 hektaril. Meil on ka püsirohumaid 11,5 ha," utvustas Ajaots. "Sel aastal leiab Elva viadukti juurest ka Rannu Seemne keerispea põllu, kus 27,6 hektari suurune põld pakub praegu ilmeilusa vaatepildi olles täisõies. Sealsamas saab näha ka õitsevat tatrapõldu. Hernest on külvatud tänavu 217,4 hektarit, suviotra 217,4 ha, kaera 141,5 ha, kikerhernest 11,2 ha ja uut, paljateralist kaera 110,8 hektarit."

Ta lisas, et muidugi on veel rajatud katsepõlde erinevate kultuuride ja sortidega. „Näiteks oleme Syngenta Operation Pollinator programmi raames kohalikele tingimustele kohandatud seemnesegusid katsetamas. Nende seemnesegudega saab põldude äärealadele ja kesadele tolmeldajatele olulisi elupaiku luua. Ka on meil veidi humalat kasvamas ja isegi üks vana õunaaed laiub 4,7 hektaril,“ lisas Ajaots.

Kõik põllutööd saavad tehtud ära tipptehnikaga. Võib öelda, et Rannu Seemne eelistuseks tehnika osas on New Hollandi tehnika, näiteks on ettevõttes 4 selle margi kombaini ning 9 traktorit. Esitluspäeval said kohaletulnud näha just Eestisse jõudnud New Hollandi atra. Täpsemalt sai näha Tatoli ASi poolt maaletoodud pöördatra New Holland PH 5975H. Lisaks on Tatoli tooteportfel täienenud New Holland uute TH 7-seeria teleskooplaaduritega. Ka neid sai kohapeal uudistada.

Taimekaitsetöid tehakse Horschi tehnikaga. Küntakse Kvernelandi atradega. Lisaks on veel muud erinavat tehnikat nii Väderstadilt, Amazonelt kui teistelt tootjatelt. Kõik tööd saavad ära tehtud 22 töötajaga. Ka on ettevõte märkimisväärselt investeerinud, päeva avasõnad lausutigi vastvalminud laohoone ees.

Esmalt siirduti vaatama talinisu katset. Seal tutvustas ETKI teadur Reine Koppel sorte ning Madis Ajaots rääkis lahti agrotehnika poole. Erinevate puhiste mõju sai näha suviotrade juures. Peale seda näidati ka täiesti uue kultuuri, paljaskaera, põldu.

Siis siirduti talirüpsi ´Legato`katsepõllule ja hiljem põldoa ning herne põllule. Uute kultuuridena said esitluspäevale tulnud näha kikerherne ja läätse põldu ja ühiselt vaadati üle tatrapõld ning Syngenta meekultuuride katse. Ning viimasena siirduti vaatama talirapsi katseid.

Esitluspäeva lõpetas maitsev lõuna ühise aruteluga.

Sel hooajal tõi Madis Ajaots välja huvitavamate teemadena just paljasteralise kaera kasvatuse, mis sobib ideaalselt toiduainetööstusele toormeks ja samuti näeb ta potentsiaali varajase talinisu ´Avenue` kasvatamises – seda sorti peetakse ülivarajaseks ja see võimaldab taaskord muuta paremaks koristuskonveierit.

„Sel hooajal oli märksõnadeks n-ö laisk kevad, kõik tööd said tehtud rahulikult, ei olnud sellist kevadist tormamist. Taimed ei arenenud jaheda kevadega nii kiirelt ja seega sai kõik planeeritu õigeaegselt tehtud,“ rääkis Ajaots.

Küsimusele, kas midagi sellist ka oli-on, mis ettevõtjat häirib, vastas Madis Ajaots, et eks see poliitika ole. Siin pidas ta silmas võõrtööjõu teemat, sest ka Rannu Seemnes on aastaid käinud lihtsamaid põllutöid tegemas ukrainlased. „Meil on mitmel aastal käinud ukraina töölised abis, näiteks aprillis alustame kivikoristusega, kontrollime tuulekaerad ära, istutame ja hooldame metsa ning ka muud lihtsamad tööd saavad tehtud,“ sõnas Ajaots.

Koroonaviirus ja eriolukord mõjutas ettevõtjat samuti, näiteks sertifitseeritud seemne põlde telliti eriolukorras vähe, õnneks asi laabus lõpuks.

Taliraps on tegija. Saake prognoosides tõi Madis Ajaots välja selle, et kuna talv oli pehme, siis nisusaagid tulevad kindlasti head. „Kindel rekorditegija on aga taliraps! Suviviljade osas on näha mõningasi põuakahjustusi. On ka kohti, kus vili on lamandunud, meil on ses osas pilt siiski pigem hea. Sel aastal ei tule kindlasti oa rekordsaaki, sest kaunu on tavapärasest vähem,“ prognoosis ta.