Seadus pani renditööjõu kasutaja vastutama

17. juulil kehtima hakanud seadusemuudatuse alusel saab teatud juhtudel renditöötajate tööandjana vastutusele võtta ka kasutajaettevõtte ehk äriühingu, kus vahendatavad töötajad tööülesandeid täidavad.

Kuna renditööjõu vahendaja registreerib renditöötaja enda ettevõttesse tööle ning maksab tema eest tööjõumakse, käsitleti vahendajat varem igal juhul seaduse silmis tööandjana. Seega lasus seaduse rikkumisel kogu vastutus temal.

„Edaspidi peab renditööjõu kasutajaettevõte tagama, et renditöötaja töötaks õigusliku aluse kohaselt ja vastavalt kasutajaettevõtte ja renditööjõuvahendaja vahel sõlmitud lepingule,“ selgitas maksu- ja tolliameti maksuauditi üksuse juhtiv maksuaudiitor Jevgeni Shoron.

Kui kasutajaettevõte paneb renditöötaja täitma ülesandeid, mis ei ole lepinguga kaetud või mis on seadusevastased, saab seaduse ees käsitleda tööandjana ka kasutajaettevõtet.

„Kui tegelikku töösuhet varjatakse renditöösuhtega, siis on maksukorralduse seadusele toetudes maksuhalduril võimalik käsitleda tööandjana kasutajaettevõtet,“ rääkis Shoron.

Sama lugu on ümbrikupalgaga, mille puhul lasus seaduslikult varem kogu vastutus tööandjana renditööjõu vahendajal. Shoron selgitas, et kui on võimalik tõendada, et kasutajaettevõte on maksudest kõrvale hiilinud, saab muudetud seaduse alusel pidada kasutajaettevõtet tööandjaks ja määrata talle kohustuse tasuda tööjõumaksud.

Muudatusi tehti ka renditöötaja kontrollimisse. Uue seaduse järgi peab edaspidigi renditööjõu vahendaja taotlema renditöötajale Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslikku aluse ja registreerima töötajaid töötamise registris. Uuendusena peab nüüd ka kasutajaettevõte kontrollima, et tema juures töötav renditöötaja omab Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslikku alust.