Maaelu miljoneid jagati segaselt ja üle seadusandja pea

Maaeluministeeriumi Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) sai kevadel lisaeelarvest 100 miljonit käibelaenudeks ja 50 miljonit põllumaa kapitalitehinguteks. Kriisimeetmete kasutamisest kiirülevaadet teinud riigikontroll märgib aga, et käibelaenud muutusid üleöö investeerimislaenudeks ning ülepea jääb mulje, nagu oleks ainus eesmärk olnud kogu raha võimalikult kiiresti välja jagada.

Sealjuures tegi MESi nõukogu otsuse käibelaenude kõrval ka investeerimislaene anda juba enne lisaeelarve heaks kiitmist. Praeguse seisuga on investeerimislaenudeks eraldatud kaks ja pool korda rohkem raha kui käibelaenudeks – 43,7 ja 17,6 miljonit eurot.

Augusti lõpu seisuga oli laene jagatud peaaegu kõikidesse tegevusvaldkondadesse, sealhulgas investeerimislaene ka sporditegevuse ning vabaajavaldkonna ettevõtjatele, tervishoiuettevõtjatele, hoolekandeasustustele, majutusasutustele ning energiavaldkonna ettevõtjatele. Samas on nendesse valdkondadesse antud vähe käibelaene. Nendes laenudest kirjutas Äripäev ka tänavu juulis.

Riigikontrolör Janar Holmi sõnul on alati vaja selgelt põhjendada, miks on toetus vajalik ning miks ja millal reeglid muutuvad. "Ees ootab analüüs, miks said investeerimislaenu just need ettevõtted ja just nendel tingimustel ning kellele öeldi ära ja miks," lisas ta riigikontrolli kodulehel tehtud postituses.

Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.